Koduhaigla ja ühepajatoidud

Küsimusele, kuidas on nad nõnda kaua koos püsinud, vastab Vello Vaher kindlalt, aga kerge eneseirooniaga: „Meie pika suhte saladus on see, et minu naisel on väga hea mees!” Selle peale hakkab Aita naerma: „Täitsa vale jutt. Vastupidi on, minu mehel on väga hea naine!” Foto: Tiina Kõrtsini / Õhtuleht

Märtsikuu numbris avavad oma hinge sarnaste huvidega vastandid – Aita ja Vello Vaher – Itaalia perekond Lasnamäelt. 

„Mõni taldrik, telekapult ja suhkrukott on meie kodus peretülide ajal lendu läinud küll, jalg on ka läbi ukse käinud. Aga parem lõhkuda nõusid – neid saab ju alati asemele osta –, kui solvata südamepõhjani inimest, keda sa tegelikult väga armastad, avaldavad akrobaat ja laste võimlemisõpetaja Vello Vaher ning tema särtsakas kaasa Aita ajakirja 60+ märtsinumbris oma 37 aastat kestnud pika ja üksmeelse kooselu saladuse.

„Mina tõesti armastan oma meest,” ütleb Aita Vaher. „Mina armastan ka oma naist mõnikord,” muigab Vello Vaher.

Sõna elekter pärineb vanakreeka keelest ja tähendab merevaiku. Nimelt teati juba antiikajal, et kui merevaigutükki loomanaha või villaga hõõruda, hakkab see seemneid, juuksekarvu, linnusulgi ja muid kergeid esemeid enda poole tõmbama. Tunti ka looduses tekkivat elektrit – välku ja nn Püha Elmo tulesid (äikeselise ilma ajal teravate kontuuridega objektide ümber tekkiv helendus) ning ka elektrirai võimet tappa laenguga oma saaki. Neid nähtusi osati pikka aega küll kirjeldada, omavahel seostada ja seletada aga mitte. Tänapäeval ei kujuta me elu ilma elektrita ette, kuid minevikku vaadates on see meid abistanud siiski vaid tühise ajahetke. Kunstiteadlane Anne Ruussaar kirjutab ajakirja 60+ paastukuu numbris meie elektritootmise loo. Kui vähegi võimalik, tasub oma tulevase tööandjaga sõlmida mitte töövõtu-, vaid tööleping. Tööleping annab töötajale töövõtu- või käsunduslepingust suuremad õigused ja parema kaitse. Mille poolest erineb tööleping teistest? Kas käsundusleping ja töövõtuleping annavad isesesivuse? Kes ja kuidas maksab maksud? Mis on normeeritud ja mis summaarne tööaeg ning kuidas on tasustatud ületunnid ja palju muudki, selgitab värskes 60+ märtsinumbris Johannes Mihkelsoni Keskuse koolitusjuht Rene Rässa. Terve talv on meid libedaga „õnnistanud”, aga ka märtsikuu sulailmad võivad olla salalikud ja ettearvamatud. Sulailmaga välja minnes tuleks enne hoolikalt valmistuda. Samas enim kukutakse hoopis kodus. Miks, mida ette võtta ja kuidas kukkumisi ennetada ning mida teha siis, kui jalad ja pea on alt vedanud, räägivad ajakirja 60+ märtsinumbris Eesti Regionaalhaigla ortopeed Nele Juntson ja Tartu Ülikooli Kliinikumi ortopeed Leho Rips. Märtsis jätkab 60+ ringreisi Järvamaal. Ei ole vist ühtegi teist Eesti piirkonda keset soid ja rabasid, mida Eesti kirjandus nii värvikalt on jäädvustanud. Sealt pärit „Tõe ja õiguse” tegelastes kajastub just Kesk-Eesti eestlasele omane mõttelaad, pidev töörabamine, alalhoidlikkus ja püsivad väärtushinnangud. Mida Järvamaal uudistama minna ja kus keha kinnitada, saab teada värskest 60+märtsinumbrist. Meditsiiniteaduste doktori Rando Poroski, meditsiinilise metaboloomika professori Ursel Soometsa ja meditsiinilise biokeemia professori Mihkel Zilmeri sulest ilmub 60+ märtsinumbris artikkel paljudele tundmatust resveratroolist ja sellega seotud prantsuse paradoksist. Millega tegu, saab teada värskest 60+ numbrist. 60+ lugejale juba tuttav Marika Hiiesalu, kes on 30 aastat töötanud Tallinna Onkoloogiahaiglas ja seejärel 15 aastat Keila Hooldusravihaiglas, võtab taas ette teemad, mis tuleb südamelt ära rääkida. Seekord arutleb ta pikalt selle üle, kas vanadus on haigus? Kuidas vananesid meie vanavanemad, vanemad ja kuidas suhtuvad praegused noored vananemisse? Kuidas vananemist õppida ja sellega toime tulla, saab lugeda ajakirja 60+ märtsinumbrist. Pikk koroonaisolatsioon on toonud meditsiinivaldkonda uusi tuuli. Näiteks jõuab arst koduõe vahendusel üle telesilla patsiendi juurde koju. Ka nende patsientide juurde, kes ei saa või ei taha olla haiglas ravil, aga haiglaravi siiski vajavad. Põhjusi on mitu, näiteks on koroonapiirangute tõttu haiglas külastuskeeld ja inimesed ei taha olla omastest ära lõigatud ja haiglas viibida. Viljandi haiglas töötab Koduhaigla arst Estri Kruus, kes räägib, kuidas ta kodus olevaid patsiente ravib. Ühepajatoidud on armastatud road, mis on sagedasti paljude perede söögilaual. Ühepajatoitude kasuks räägib see, et need sisaldavad rohkesti köögivilju, mida meie rahvas toitumisteadlaste hinnangul liiga vähe sööb. Ka nende valmistamisviis, väheses vedelikus keetmine, on tervislik. Ühepajatoitudes kasutatakse rasvaineid vähe või üldse mitte ning kõik toiduainetes leiduv kasulik jääb toidu sisse ja saab kenasti ära söödud. Muidugi on ühepajatoitu mugav valmistada, kuna, nagu nimetuski ütleb, valmivad need ühes keedunõus. 60+ köögikülgede autor Sirje Rekkor teeb lugejale ettepaneku keeta üks ainulaadne ühepajatoit. Ja annab hulga vahvaid retsepte. Märtsinumbris kirjutab Südameapteegi proviisor Herge Tiisvelt, mis on kae ja mida selle vastu ette võtta. 60+ ajakirjast ei puudu ka kolumn. Lahendamist ootab loomulikult ka suur ristsõna.