Talvine rahvuslik piknik puljongi ja pirukaga

Maitsvaid roogi saab nautida õues igal aastaajal. Foto: Mailiis Ollino

Seoses kord leevenenud, kord teravnenud pandeemiaolukorraga oleme hakanud sündmusi üha enam vabas õhus pidama. Eesti sünnipäeva võib tähistada aias, rabas või kelgumäel näiteks puljongi ja pirukaga, mis on ka traditsiooniline Eesti pidutoit juba vähemalt sadakond aastat.

Meie kliimas on seda kõige mugavam teha muidugi hiliskevadest varasügiseni. Sedagi teatud mööndustega, sest ilmataat võib hoolimata toredatest plaanidest kõiksugu üllatusi valmistada. Aga nagu öeldakse, pole halba ilma, on valed riided. Nagu viimaste aastate eluolu näidanud, on inimesed väga leidlikud avastamaks võimalusi peaaegu iga ilmaga vabas õhus sõprade-sugulastega mõnusalt aega veeta.

Talvisel ajal vabaõhuüritust korraldada on muidugi natuke teistmoodi, aga oleme ju nüüdseks harjunud ka talvistel raba-, suusa-, uisumatkadel käima, niisama metsas või muudes looduskaunites kohtades jalutama. Miks siis mitte ka piknikku korraldada, kas siis suurema või väiksema seltskonnaga.

Kuna meie riigi sünnipäev on lähenemas, on just talvine piknik tore viis koos lähedastega meile kõigile olulist tähtpäeva koos tähistada. Kui muidugi ilmataat selleks päevaks mingit vingerpussi ei mängi.

Kaubandus toetab piknikupidamist küll pigem suvel. Siis võib kauplustest leida kaasavõetavaid ja ühekordseid grillimisseadmeid ja põletusmaterjale, piknikukorve ja eriti laias vallikus grillimiseks sobivaid pooltooteid. Aga kindlasti leiame ka talviseks piknikuks vajalikud vahendid ja sobivad toidud meie hästi varustatud kauplustest, kuigi sellega tuleb ehk veidi enam vaeva näha. Kogemused on näidanud, et näiteks naturaalseid grillvorste talvel iga kaubandusketi kaupustes ei leia.

Mõnus äraolemine õues

Kel suurem krunt või oma elukoha lähedal kaunis paik olemas või siis suurem terrass maja juures, väliköök või muu mõnusa äraolemise paik oma krundil, saab soovi korral piknikku muidugi seal korraldada. Või on mõni selline piknikupaik meeles, kuhu autoga lähedale pääseb. Siis pole ka varustust vaja väga kaugele tassida ja toitude valimisel on samuti vabamad käed. Aga miks mitte pidada piknikku suusa- või kelgumäel, rabas või lihtsalt metsas?

Näiteks minu kodu lähedal on üks vaatetorn, kust oleks selge ilma korral tore ka talvist päikeseloojangut jälgida. Väga tuulise, tuisuse või vihmase ilmaga ülemisel vaateplatvormil pikka aega just väga mõnus olla ei ole, aga samas saab vajadusel alumisele platvormile varju alla minna. Vaatetorni võib matkata kas suurema ringiga läbi metsa või ka otsemat teed pidi mööda kergteed. Võib minna ka suuskadel või kelkudega, kusjuures metsas jäävad teele ka mõned väiksematele lastele sobilikud kelgumäed.

Varem oleme vaid kevadisel ajal vaatetornis piknikke pidanud, miks mitte seda proovida ka talvel. Aga iga sellise natuke ekstreemse talvise pikniku korraldaja saab sobiliku paiga leidmisele loovalt läheneda, sest toredatest kohtadest meie kaunil kodumaal ju ometi puudust pole. Palju oleneb muidugi seltskonnast. Millegipärast olen üsna kindel, et lapselapsed, eriti väiksemad, kellele tavaliselt piknikud väga meeldivad, on sellise põneva peokorraldusega väga päri. Lasteaedadeski näiteks on ju samuti viimastel aastatel kõik mardi- ja kadripäevad ning jõulupeodki õues peetud.