Migreeniravis on iga patsient eriline

Migreen on üks sagedasemaid ja majanduslikult kulukamaid neuroloogilisi probleeme. Foto: Shutterstock

„Paarkümmend aastat tagasi kõlas mõte ravida migreeni bioloogiliste ravimitega utoopilisena. Praegu on see täiesti reaalne, takistuseks vaid ravimite kõrge hind,” nendib Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-õppejõud, neuroloog Alo-Rainer Leheste.

Uutest migreeni hooravimite grupist – CGRP antagonistid – on Eestis saadaval kaks, millel kõrvaltoimeid esineb tunduvalt vähem kui nn vana kooli ravimitel. Paraku piirab nende laiemat kasutuselevõttu hind. Näiteks üks süst maksab 475 eurot, mis teeb aastaseks ravikuluks üle 5000 euro.

Kulukas neuroloogiline haigus

Migreen on üks sagedasemaid ja majanduslikult kulukamaid neuroloogilisi haigusi. Kõige uuem Eesti statistika ütleb, et migreeni esinemissagedus on 17,7 protsenti. Migreen on aladiagnoositud haigus – 54,5 protsenti patsientidest ei pöördu ühel või teisel põhjusel arsti poole ning 13,3 protsenti pöördujatest jääb õige diagnoosita.

Migreeni kõige raskem variant on krooniline migreen, mille all kannatab kuni neli protsenti rahvastikust. Uuringud näitavad, et igal aastal muutub haigus krooniliseks kuni kolmel protsendil kõikidest senini episoodilise migreeni all kannatajatest. Tegemist on märkimisväärselt elukvaliteeti halvendava haigusega.

„Perearstid puutuvad päevast päeva kokku patsientidega, kes on enamasti juba kuldses eas, aga on ravile juba käega löönud ja oma peavaludega leppinud. Nende meelest ongi peavalud otsekui elu paratamatu osa,” nendib Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-õppejõud, neuroloog Alo-Rainer Leheste. Samas on juba krooniliseks muutunud haigusele palju keerulisem õiget ravi määrata. Sellepärast tulekski abi otsida kohe, kui migreenid muutuvad sagedaseks.

Migreeniravi võib dr Alo-Rainer Leheste sõnul jagada laias laastus farmakoloogiliseks ja mittefarmakoloogiliseks raviks. „Migreeniravis on iga patsient eriline ja eriline ka iga raviskeem.” Oluline on neuroloogi hinnangul see, et patsient võtaks ravimit talle arsti poolt määratud doosis ega ei jätaks ravi pooleli, kui usub, et see tulemusi ei anna. „Meeletult palju erinevusi on nii ravimite kui ka dooside osas. Järjepidevus on väga tähtis. Soodumus migreeni avaldumiseks on iga päev ja iga tund. Seega meetmed selle valu vastu peavad kehas samuti 24/7 rakendatud olema.”

Preventiivne ehk ennetav ravi kestab tavaliselt kuus kuud kuni aasta. „Paari nädalaga ei toimu haiguse kulus mingeid olulisi muutusi,” rõhutab neuroloog. „Ravimit tuleb võtta optimaalses doosis optimaalse aja jooksul, alles siis saab teha järeldusi, kas ravim toimib või mitte.”

Ravi alustatakse alati väiksemast doosist, enamasti nädalase intervalliga doosi järk-järgult tõstes (bioloogilistel ravimitel ei pea doosi tõstma). Ka ravikuur lõpetatakse järk-järgult.

Miks hakkab arst migreeni korral epilepsia- või vererõhuravimeid soovitama? „Näidustused on sagedased või pika kestusega migreenihood. Oluline on see, kuhu ja kuidas ravim toimib, üks ja sama ravim võib sobida mitme seisundi raviks. Neli-viis „peavalupäeva” kuus on piir, mille puhul hakkame mõtlema profülaktilisele ravile.”

Krooniline migreen tungib närvisüsteemi

Krooniline migreen on dr Leheste sõnul raske haigus, mis põhjustab reaalseid bioloogilisi ja anatoomilisi muutusi inimese närvisüsteemis. „Kesknärvisüsteem piltlikult öeldes talub valuaistinguid võimendatult võrreldes terve inimesega. Hooravi muutub seeläbi vähem efektiivseks,” selgitab neuroloog. Preventiivse ravi eesmärk ongi vähendada migreenihoogude sagedust ja kestust, samuti parandada hooravimite toimet. Tihti kasutataksegi migreeni ennetavaks raviks mõne muu haiguse ravimeid – näiteks epilepsia, kõrge vererõhu, depressiooni ravimid jne. „Kui mõni erand välja arvata, siis enamik preventiivseid ravimeid ei ole spetsiaalselt migreeni raviks välja töötatud. Patsient ei peaks ehmuma, kui arsti määratud ravimi infolehel on mainitud hoopis muu haigus kui migreen, sest see toimib ka migreenihoogude sageduse vähendajana.”