Soe kliima turgutab seenioride tervist ja toob ellu vürtsi

Vabal ajal käib Maire Meldre (62) Hurghadas hobustega ratsutamas ning võtab kaasa ka kaasmaalased Foto: Erakogu

Ehkki enamik inimesi, kes reisi mõnele soojale maale ette võtavad, jääb sinna pidama üheks-kaheks nädalaks, leidub meie seas ka neid, kel tee mõnele päikesest pakatavale maale on tulnud ette võtta märksa praktilisemast vajadusest – halvenev tervis annab märku.

Tõsiasi, et säärasel põhjusel võtab reisi mitme tuhande kilomeetri kaugusele ette üha rohkem Eesti seeniore, annab tunnistust, et võõrsil elu nautida, tervist turgutada ja ellu mitmekesisust tuua saab ka siinse küllaltki tagashoidliku pensioniga.

Võrumaalt Rõugest pärit Maire Meldre (62), kes on omanimelist Kondiitri Kiirabi erakooli pidanud kaheksa aastat, tundis aastaid tagasi, et tavapärase eluga vanal viisil edasi minna ei saa: elu oli jooksnud lahku, puudus teineteisemõistmine, ka kimbutasid tervisehädad. „Kui põlved on nii paistes, ei suuda toolilt püsti tõusta, selg on nii psoriaasi täis, ei tihka riidest lahti võtta – siis pead paratamatult tegema eluvaliku, mida eestlane tavaliselt ei julge teha,” selgitab Maire Meldre.

Ehkki ta on käinud ka teistes soojema kliimaga riikides, valis ta oma elupaigaks Egiptuse, kus ta on juba 2018. aastast elanud. „Praegu on mul tervis hea: päike, soolane vesi, stressivaba elu tõmbab inimese paika. Algul arvasin, et olles siin nädala reisil käinud, saab kõik korda, aga see oli enesepettus. Kui siia elama tulin, arvasin, et närvid ja tervise saab korda kahe kuuga ning sellega asi piirdub, aga minul tuli see kahe aastaga,” jutustab ta.

„Eestis oled paari aastaga haiglas, siin saad pluss 20 aastat juurde. Kui tervis on nii kehv, siis sa teed selle valiku. Inimene saab igal pool hakkama, kodus istumine ja halamine ei anna midagi juurde, teeb sind veel rohkem haigemaks.”

Hinnad odavad, vesi soe

Olles aastaid Egiptuse kuurordis Hurghadas elanud, viib aktiivne eestlanna puhkama tulnud kaasmaalasi tutvuma vaatamisväärsustega, sõitma kaatriga, ratsutama hobustega, ka korraldab pidupäevade puhul üritusi, pakub kohaletulnutele tordišõud. „Igapäevatööd ma ei tee, olen terve elu rasket tööd teinud, enam ei taha,” sõnab naine, kel terviseprobleemide tõttu on tuvastatud puue ning kes võttis uuel kodumaal elamiseks välja eelpensioni.

Elu võõrsil on Eestiga võrreldes odav, ehkki see oleneb ka konkreetse inimese vajadustest: korteriüür algab sajast eurost, söönuks saab kuus samapalju eest. „Turul on hästi palju hooaegasid. Siis on hind odav, hooaja lõpus tõuseb, samuti oleneb pidustustest. Näiteks 60 eurosendi eest saab tipphooajal neli kilo tomatit, kurgikilo 50 senti, 30 muna on 2,5 eurot, kümme liitrit vett 1,6 eurot. Liha, kala on kohalikule kallis: kanaliha neli-viis, veis kaheksa, lammas üheksa-kümme eurot – see on värske liha.”

Eestis käis Maire Meldre viimati juunis. „Olin kaks kuud, aga tagasi-igatsus on kohe, kui Eestis hakkab vihma sadama ja läheb külmaks. Mul tekib köha, küünarnukkidele psoriaas, põlved hakkavad valutama – keha ütleb, et see temperatuur ei ole minu jaoks,” tõdeb naine, kes nüüd naudib aastaringset suve.

Viisapikendust pole vaja

Sünni Krabi (66) poseerib vaaraode taustal. Foto: Erakogu

Sünni Krabi (66) on oktoobrist aprillini käinud Egiptuses Hurghadas külma Eesti talve üle elamas juba kolm aastat. Tänavu lendas ta püramiididemaale septembrikuu keskel. „Mõte tekkis juba aastaid varem. Korrutasin endale kogu aeg, et kui pensionile jään, hakkan talvel elama soojal maal. Millisel maal, seda ma muidugi polnud endale selgeks teinud, ka kahtluseuss oli sees, kas ikka suudan seda teha ja julgen,” räägib enda sisemisest võitusest Saue vallas elav ning elu jooksul nii raamatupidaja, teenindaja, direktori, baaridaami kui ka taksojuhi ametit pidanud naine. „Tõukejõuks võib pidada suuremas osas tervisehädasid, mida ma seal ei tunne, aga mis Eesti niiskes kliimas välja löövad.”

Kolm aastat tagasi tehtud valikuga on sauelanna igati rahul, sest Egiptuses on korteri üürimine ja toit odavam. „Eks ma pean suvel Eestis natukene raha kõrvale panema, sest lennupiletid on kahjuks kallid, võivad ulatuda mitmesaja euroni. Oma pensioniga saan ma siin aga hakkama.”

Talvel Egiptuses elamine on igati talutav, sest temperatuur jääb päeval kahekümne soojakraadi ümbrusse, õhtud on jahedamad. „Kohapeal ma ei tööta, vaid naudin elu: hommikul randa ja ujuma, õhtul vahest istume oma väikse seltskonnaga kohvikutes ja teeme pikki jalutuskäike, käime turul, grillime, teeme väljasõite huvitavatesse kohtadesse. Eks meil ole ka oma väike kogukond tekkinud, kellega tihedalt läbi käime. Sel korral võtan kaasa kaks eestlast, kes tahavad ka soojas oma talve veeta – nii meie kogukond suureneb.”

Boonus, mis nii Maire Meldre kui ka Sünni Krabi arvates inimesi riiki meelitab, on viisarežiim. Kui eluaastaid on 60 või rohkem, piisab riiki sisenemiseks piirilt ostetud 25 dollarist või eurost maksvast viisast, mida 28 päeva pärast pikendada vaja ei ole. „See on väga suur eelis! Kui ma olin alla 60, läksin viisakontorisse, ootasin seal, kutsuti kahe kuu pärast tagasi veel kümme korda,” täheldab Maire Meldre. Kohapealne odav elu ning viisarežiim on meelitanud püramiididemaale pikemalt paikseks jääma paljusid teisigi rahvusi: venelasi, ukrainlasi, sakslasi, valgevenelasi.

Kanaarid – iidsed paradiisisaared

Kui Egiptuses käib puhkamas ja elab palju Ida-Euroopast pärit rahvast, siis Kanaari saartel on rahvusi nii idast kui läänest. „Sakslastest ja inglastest turistide arv oli paarkümmend aastat tagasi peaaegu sama, pärast sanitaarkriisi on inglasi märkimisväärselt rohkem puhkamas. Puhkab ka hispaanlane, itallane, portugallane, prantslane – tõeline rahvaste paabel, kus kogu maailm on koos, nagu väike Ameerika,” kirjeldab Tenerife24 tegevomanik Eike Feigenbaum (51), kes peab Kanaaride suurimal saarel Tenerifel ainukest ametlikku eestikeelset giiditeenust pakkuvat ettevõtet ja kinnisvarabürood.

Naise sõnul hakkasid Eesti pensionärid saart suuremal määral külastama 2013.–2014. aastal. „Need saared on tuhat aastat enne meie aega muistsetes legendides kirjas kui paradiisisaared, kus alati paistab päike ja inimesed on rõõmsad. Saartel ei ela ühtegi inimesele ohtlikku looma, mürgist putukat ega roomajat. Haid meil ohtlikud ei ole, kuna nendega Atlandi ookeanis eriti võimalust kohtuda pole, meresiilidele võib aga rannas peale astuda küll,” räägib Eike Feigenbaum ning lisab, et suvise ja talvise õhutemperatuuri vahe on viis kraadi.