/nginx/o/2022/02/10/14358077t1hcbe6.jpg)
Veebruarikuu numbris avab oma koduuksed ja hinge Jüri Trei – kõrge riigiametnik ja diplomaat, kes on üks Eesti Vabariigi aastapäevaparaadide taastajatest, on mänginud Estonia laval Pipi kõrval Tommit, aidanud taastada Jaani kirikut Peterburis, on Eesti Lipu Seltsi asutaja ja kauaaegne esimees, kõikide vabariigi aastapäevade tähistamise ja Eestit külastanud riigipeade vastuvõtmise üks peakorraldajaid ning teab meie presidentidest põnevaid lugusid.
Rahvuse sõltumatuse ja iseseisuse üks peamine sümbol on rahvuslipp. Seetõttu on paljudest rahvuslippudest saanud aja jooksul riigilipud. Maailmas on siiski arvukalt rahvaid, kellel seda õnne olnud ei ole ja rahvuslipp on jäänudki ainult kogukondliku identiteedi sümboliks, sest iseseisvat riiki pole suudetud luua. Eestlastel on läinud hästi, meie keeruka saatusega sinimustvalge trikoloor, mis kunagi sündis soovist ühendada eesti rahvusest üliõpilasi, saab ametliku riigilipuna sel aastal tähistada juba saja aasta juubelit. Kunstiteadlane Anne Ruussaar kirjutab ajakirja 60+ veebruarinumbris meie lipu loo.
Tõsiasi, et säärasel põhjusel võtab reisi mitme tuhande kilomeetri kaugusele ette üha rohkem Eesti seeniore, annab tunnistust, et võõrsil elu nautida, tervist turgutada ja ellu mitmekesisust tuua saab ka siinse küllaltki tagashoidliku pensioniga.
Ehkki enamik inimesi, kes reisi mõnele soojale maale ette võtavad, jääb sinna pidama üheks-kaheks nädalaks, leidub meie seas ka neid, kel tee mõnele päikesest pakatavale maale on tulnud ette võtta märksa praktilisemast vajadusest – halvenev tervis annab märku. Tõsiasi, et säärasel põhjusel võtab reisi mitme tuhande kilomeetri kaugusele ette üha rohkem Eesti seeniore, annab tunnistust, et võõrsil elu nautida, tervist turgutada ja ellu mitmekesisust tuua saab ka siinse küllaltki tagashoidliku pensioniga. Oma talveks soojale maale mineku põhjused ja loo räägivad ajakirja 60+ veebruarinumbris Võrumaalt Rõugest pärit omanimelist Kondiitri Kiirabi erakooli pidanud 62aastane Maire Meldre, Saku vallas elav ning elu jooksul nii raamatupidaja, teenindaja, direktori, baaridaami kui ka taksojuhi ametit pidanud 66aastane Sünni Krabi, Põlvas elav 73aastane Heli Plado, pealinnas kostüümilaenutust Must Luik pidav ning aastaid talvekuudeks soojale maale rännanud 64aastane Tähte Luik ja Setomaal elav ning Räpinas tuukrina töötanud 73aastane Väino Kevvai.
„Paarkümmend aastat tagasi kõlas mõte ravida migreeni bioloogiliste ravimitega utoopilisena. Praegu on see täiesti reaalne, takistuseks vaid ravimite kõrge hind,” nendib Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-õppejõud, neuroloog Alo-Rainer Leheste. Uutest migreeni hooravimite grupist – CGRP antagonistid – on Eestis saadaval kaks, millel kõrvaltoimeid esineb tunduvalt vähem kui nn vana kooli ravimitel. Paraku piirab nende laiemat kasutuselevõttu hind. Näiteks üks süst maksab 475 eurot, mis teeb aastaseks ravikuluks üle 5000 euro. Ajakirja 60+ veebruarinumbris tulebki juttu migreenist kui kulukast neuroloogilisest haigusest, mille puhul kuldses eas patsendid on ravile juba käega löönud ja oma peavaludega leppinud. Nende meelest ongi peavalud otsekui elu paratamatu osa, mis ei peaks sugugi nii olema.
Veebruaris jätkab 60+ ringreisi Otepääl. 152 meetrit üle merepinna asuvas Eesti kõrgeimas linnas Otepääl tundub maailm justkui peopesal olevat. Mida Otepää kandis uudistama minna ja kus keha kinnitada, saab teada värskest 60+veebruarinumbrist.
Meditsiiniteaduste doktor Rando Porosk, meditsiinilise metaboloomika professor Ursel Soomets ja meditsiinilise biokeemia professor Mihkel Zilmer kirjutavad 60+ veebruarinumbris kuulsast kurkumiinist ehk kollajuurest. Tervisliku toitumise rubriigis toovad arstiteadlane Mihkel Zilmer ja ajakirjanik Anne Lill 60+ lugejani kahe sooja salati retsepti – vürtsika ja maheda salati retsepti ja saame teada, miks need ka selles sisalduva tõttu head on.
Seoses kord leevenenud, kord teravnenud pandeemiaolukorraga oleme hakanud sündmusi üha enam vabas õhus pidama. Eesti sünnipäeva võib tähistada aias, rabas või kelgumäel näiteks puljongi ja pirukaga, mis on ka traditsiooniline Eesti pidutoit juba vähemalt sadakond aastat. Meie kliimas on seda kõige mugavam teha muidugi hiliskevadest varasügiseni. Sedagi teatud mööndustega, sest ilmataat võib hoolimata toredatest plaanidest kõiksugu üllatusi valmistada. Aga nagu öeldakse, pole halba ilma, on valed riided.
Nagu viimaste aastate eluolu näidanud, on inimesed väga leidlikud avastamaks võimalusi peaaegu iga ilmaga vabas õhus sõprade-sugulastega mõnusalt aega veeta. 60+ köögikülgede autor Sirje Rekkor teeb lugejale ettepaneku veeta talvine pidulik piknik puljongi ja pirukaga koos lastelastega kelgumäel või rabas. Ja annab hulga vahvaid retsepte.
Veebruarinumbris kirjutab Südameapteegi farmatseut Christyna Kuusik depressioonist, mis on seenioride seas levinud probleem, ometi pole see vananemise eluterve või normaalne osa. 60+ ajakirjast ei puudu ka kolumn. Lahendamist ootab loomulikult ka suur ristsõna. Mõnusaid mõtteid ajakirja 60+ seltsis!
