Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Valge kuld ja tihasekell
Vaata, millest kirjutab ajakirja 60+ jaanuarikuu number

Legendaarne kvartett, kuhu aastail 1960–1964 kuulusid lisaks Kalju Terasmaale Eri Klas, Uno Loop ja Arved Haug, oli omaette fenomen. FOTO: Tiit Tisler / Ajaloomuuseum / Repro

60+ leheküljed, kuhu tavaliselt oleme peale kirjutanud sõna Elulust, said saatuse tahtel nimeks In Memoriam. Kui 60+ veidi rohkem kui paar kuud tagasi Kalju Terasmaaga ühendust võttis, oli maestro rõõmsameelne ja hea tervise juures ning jagas 60+ lugejatega hea meelega oma meenutusi ja mõtteid.

Vastatud küsimustest sai kahjuks vanameistri viimane intervjuu. Milline oli Kalju Terasmaa inimesena ja vanaisana ning mida arvas mees, kelle elu on olnud muusika, praegu raadiost tuleva heli kohta, saab lugeda 60+ jaanuarinumbrist. Südamlikud sõnad ütlevad Kalju Terasmaa kohta tema lapselaste kõrval ka helilooja ja muusikateadlane Anne Erm, ajakirjanik ja kultuuritegelane Olavi Pihlamägi, laulja ja muusikapedagoog Heidy Tamme ning laulja ja näitleja Helgi Sallo.

Sõna porcelana pärineb portugali keelest ja tähendab tõlkes küütlevat Lõunamere teokarpi. Ilmselt oligi väline sarnasus peamine põhjus, miks maailmarändur Marco Polo Hiinas nähtud kauneid keraamikaesemeid 13. sajandi lõpul nii nimetas. Euroopas õpiti seda valmistama alles 18. sajandi alguses Meisseni väikelinnas. Kuigi müstiliselt kaunist ja kerget materjali osati Hiinas valmistada rohkem kui tuhat aastat varem, olid hoolsalt hoitud saladus ja pikad vahemaad selle keerukat tootmisviisi hästi kaitsnud. Eurooplased hiinlastega võrreldes saladusi hoida ei osanud. Õige pea levis teadmine, kuidas portselani teha, väikesest Meissenist üle Euroopa ja sama sajandi teisel poolel hakati seda valmistama ka Eestis. Kunstiteadlane Anne Ruussaar kirjutab ajakirja 60+ jaanuarinumbris valgest kullast ehk meie portselanitööstuse loo.

Linnud saaksid Eestis hakkama ka talvise lisatoitmiseta. Kui söötmisega olla mõõdukas ja linnumaja vaatlemisega õpib linde tundma näiteks ka lapselaps, kaalub saadav emotsioon ja õpitud tarkus ühekülgse toiduvalikuga kaasneva negatiivse külje siiski üles. Millal võiks ja millal ei peaks linde toitma, millist poest saadavat linnutoidumaja valida ja mida sinna söögiks välja panna, vastab Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituudi linnuökoloog Marko Mägi. Kuidas lastelastega koos ise tihasekella teha, saab lugeda 60+ jaanuarinumbrist.

Sügistalvisel ajal, kui nahk kaotab rohkem niiskust ja kaitsvat rasukihti, on õige nahahooldus eriti tähtis. Seda enam, et ka kohustusliku kaitsemaski kandmine näonahka ei hellita. 60+ jaanuarinumbris selgitab proviisor ja toitumisterapeut Olesja Kuznetsova, millest koosneb parim talvine näokreem neile, kellele aastad on palgeile emotsioonide jäljed jätnud?

Jaanuaris jätkab 60+ ringreisi Ida-Virumaal. Kummituslinnad ja veidi Odessat – mäe otsas ja mäe all, vee peal ja piiri peal, tossavad korstnad, šokeerivad maastikud ja nõukogudeaegne nostalgia – see on kontrastne Ida-Virumaa. Mida Ida-Virumaal uudistama minna ja kus keha kinnitada, saab teada värskest 60+jaanuarinumbrist.

Meditsiiniteaduste doktor Rando Porosk, meditsiinilise metaboloomika professor Ursel Soomets ja meditsiinilise biokeemia professor Mihkel Zilmer kirjutavad 60+ jaanuarinumbris une- ja ärkveloleku molekulist melatoniinist.

Professor Mihkel Zilmer jätkab 60+ jaanuarinumbris temalt kohtumiste käigus kõige enam küsitud küsimuste-vastustega. Seekord vastab ta küsimusele: „Milleks me vajame toidulipiide ehk toidurasvu?”

Tervisliku toitumise rubriigis toovad arstiteadlane Mihkel Zilmer ja ajakirjanik Anne Lill

60+ lugejani retepti, kuidas valmistada lehttaina-sibulapirukaid kahe maitsestatud täidisega ja same teada, miks need ka selles sisalduva tõttu head on.

Võib juhtuda, et ühel päeval saame moel või teisel märguande, et midagi tuleb endaga ette võtta. See võib tulla perearsti vihjest, pilgust peeglisse, fotosüüdistusest, enesetunde muutustest, karmi tõde näitavast numbrist kaalu sihverplaadil, oranži või punasesse (või ka kollasesse, alakaalu näitavasse) skaalaossa jõudvast kehamassinindeksist. Uus aasta võiks ju alata mõttega kergemast kehakaalust. 60+ toob lugejani 18 kilogrammi loo – kuidas 60+ pikaaegne köögikülgede autor Sirje Rekkor otsustas, et kaalub 18 kilogrammi vähem ja kuidas see otsus teoks sai.

Jaanuarinumbris kirjutab Südameapteegi proviisor Ave Niidu, milliste tervisemurede korral apteekrid nõustada oskavad? Mis hädaga just apteekri poole pöörduda?

60+ ajakirjast ei puudu ka kolumn. Lahendamist ootab loomulikult ka suur ristsõna.

Mõnusaid mõtteid ajakirja 60+ seltsis!

Tagasi üles
Back