Pakane ja näomask kimbutavad – millest koosneb parim talvine näokreem?

Efektiivne niisutav kreem aitab toetada naha loomulikku kaitsebarjääri, vähendab veekadu ning soodustab vee peetumist sarvkihis. Foto: Shutterstock

Sügistalvisel ajal, kui nahk kaotab rohkem niiskust ja kaitsvat rasukihti, on õige nahahooldus eriti tähtis. Seda enam, et ka kohustusliku kaitsemaski kandmine näonahka ei hellita.

Kuna külmaga aeglustub rasunäärmete talitlus, muutuvad kõik nahatüübid sügistalvisel ajal kuivemaks. „Seetõttu on parima talvise niisutava kreemi peamine ülesanne naha epidermaalse barjääri säilitamine ja taastamine ning nahasisese veekaotuse vältimine,” ütleb proviisor ja toitumisterapeut Olesja Kuznetsova.

Küsimusele, miks nahk talvel kuivaks muutub, ühest vastust tema sõnul polegi. Põhjus võib olla nii naha epidermaalse barjääri kahjustus, mitmesugused nahahaigused, aga ka vale nahahooldus, nt pesemine liiga kuuma veega, liiga pikale veninud vannivõtmised, valede kosmeetikavahendite kasutamine jne.

Mis on epidermaalne barjäär?

Olesja Kuznetsova Foto: Erakogu

Epidermaalne barjäär koosneb naharakkudest (keratinotsüüdid ja korneotsüüdid), rakkudevahelistest lipiididest (tseramiidid, kolesterool ja vabad rasvhapped) ning hüdrolipiidsest kihist (triglütseriidid, vahad, rasvhapped, skvaleen). Need koostisosad annavad nahale elastsuse, pehmuse, reguleerivad niiskust, ei luba nahka sattuda mikroorganismidel, toksiinidel ega allergeenidel. Naha pealispinna hüdrolipiidne kiht hoiab pH-d ning pärast pesemist taastub see tervel inimesel paari tunni jooksul.

„Kui noor inimene, kelle nahk on terve, kaebab nahakuivuse üle, on reeglina selle peapõhjus vale nahahooldus puhastamisel ja niisutamisel,” märgib Kuznetsova. Vananev nahk on aga kuivapoolne seetõttu, et hormoonide tootmine ja lipiidide süntees nahas aeglustuvad aastatega.

Uurige hoolikalt pakendit

Epidermaalne barjäär kaitseb keha veekaotuse eest ning takistab väliskeskkonnast pärit ainete tungimist organismi. Naha puhastamisel peab valima tooted, mis ei kahjusta naha epidermaalset barjääri. Pind­aktiivsed ained (PAA) on olulised kõikides puhastusvahendites, kuid suur osa neist mõjub epidermaalsele barjäärile halvasti. Seetõttu tuleks šampooni, pesugeeli või pesuvahtu ostes hoolikalt pakendilt koostis­ainete loetelu uurida.

Ained, mis kõige rohkem kahjustavad epidermaalset barjääri, on sodium laureth sulfate (SLES) ja sodium lauryl sulfate (SLS), kuid mida siiski laialdaselt šampoonides ja näopesugeelides kasutatakse. „SLES ja SLS kuivatavad tugevalt nahka, kuiva naha korral tasuks selliste komponentidega tooteid üldse vältida.”

Õige pesemisvahendi valik on talvel eriti tähtis. „Näo­puhas­tusvahend peaks olema pehmem ja nahasõbralikumate pindaktiivsete aintega ehk PAA-komponendiga. Ka kreemitades ei saa head tulemust, kui nahk on tugeva agressiivse puhastusvahendiga n-ö üle pestud,” hoiatab proviisor.

Nahasõbralikumad PAA-d on toote pakendil leitavad nimetustega disodium lauryl sulfosuccinate, disodium coco sulfosuccinate, cocamidopropyl betaine (coco betaine, cocamido betaine), sodium lauryl sulfoacetate, sodium cocoamphoacetate.

Veelgi nahasõbralikumad on puhastusvahendid, millel see puhastav komponent on valmistatud suhkru, aminohapete või peptiidide baasil. Toote pakendil tunneb need ära nimetustega coco glucoside, decyl glucoside, lauryl glucoside, sodium cocoyl glutamate, disodium cocoyl glutamate, sodium lauroyl glutamate, sodium cocoyl hydrolyzed wheat protein jne. „Sellise koostisega tooted ei vahuta nii palju, kuid hea puhastusvahend ei peakski väga palju vahutama,” nendib Olesja Kuznetsova.

Millest koosneb kvaliteetne niisutav kreem?

Efektiivne niisutav kreem aitab toetada naha loomulikku kaitsebarjääri, vähendab veekadu ning soodustab vee peetumist sarvkihis. Naha kuivusel on mitu põhjust. Noortel inimestel võib naha kuivust tekitada vähene veetarbimine, aga ka kroonilised haigused. Rasunegi nahk võib olla dehüdreeritud ehk veekaos.

Küpsemas eas muutub nahk tavapärasest kuivemaks seetõttu, et väheneb nahalipiide süntees, mis on tingitud organismi loomulikust vananemisest. Seega tuleks naha niisutamisel arvestada kuivuse tegelike põhjustega ja valida õiged hooldustooteid.

Nahka saab niisutada mitut moodi. Kõige vanem ja lihtsam on meetod on oklusioon. Oklusioon tähendab kosmeetikute terminoloogias kosmeetikavahenditega nahale kaitsva kihi tekitamist, mis takistab veekadu läbi naha. Rahvakeeli ühe hea paksu toitekreemi nahale kandmist.

Oklusiivse toimega ained on küllastunud rasvhapped (steariin-, kapriin-, palmitiinhapped), rasvalkoholid (lauryl-, cetyl-, myristyl-, stearyl-, cetearyl-alcohol), sünteelised õlid, vahad, silikoonid (vaseliin, parafiin, mineraalõlid, dimetikoon), taimsed ja loomsed vahad (karnauba, lanoliin), naturaalsed õlid (kakao-, shea-või).

Sellisel lihtsal kreemitamisel on plussid ja miinused. Pluss: kreemi komponendid on kättesaadavad ja suhteliselt odavad, kreem pole kallis ja niisutav efekt saabub kiirelt.

„Peamine probleem seisneb selles, et oklusioon ei kõrvalda veekao põhjust, pikemal kasutamisel aeglustab epidermaalse barjääri funktsiooni taastumist, häirib epidermaalsete lipiidide sünteesi. Inimesele, kelle nahk on üldiselt terve ja lihtsalt dehüdreeritud (nii noor, rasune kui ka vananev nahk), oklusioon ehk paksu toitekreemiga kreemitamine igapäevases nahahoolduses ei sobi. Oklusioon on õigustatud eelkõige krooniliste nahahaiguste korral, nagu atoopiline dermatiit, ihtüoos, psoriaas,” loetleb proviisor.

Hoopis paremini sobivad kuivale veekaos vaevlevale nahale (ka krooniliste nahahaiguste korral) nahahooldustooted, mis annavad nahale puuduolevaid aineid, näiteks tseramiide, või sisaldavad naturaalset niisutavat faktorit või skvalaani.