K, 5.10.2022

Linnud on oma restorani lojaalsed kliendid

Kadri Suurmägi
, toimetaja
Linnud on oma restorani lojaalsed kliendid
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Kui suuremates asulates saaksid linnukesed tegelikult ise hakkama, siis maapiirkondades ja väiksemates külades pole väga külmal ja karmil talvel sugugi halb mõte linde natukene abistada.
Kui suuremates asulates saaksid linnukesed tegelikult ise hakkama, siis maapiirkondades ja väiksemates külades pole väga külmal ja karmil talvel sugugi halb mõte linde natukene abistada. Foto: Erik Prozes

Linnud saaksid Eestis hakkama ka talvise lisatoitmiseta. Kui söötmisega olla mõõdukas ja linnumaja vaatlemisega õpib linde tundma näiteks ka lapselaps, kaalub saadav emotsioon ja õpitud tarkus ühekülgse toiduvalikuga kaasneva negatiivse külje siiski üles.

Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituudi linnuökoloog Marko Mägi selgitab, et kõige kindlam märk, mida arvestada, kui kaalutakse lindude toitmisega alustamist, on püsiv lumikate. „Kui maa on ainult korraks valgeks läinud, pole see veel piisav põhjus alustada. Püsiv lumikate ja miinuskraadid – need näitavad, et kes soovivad, võivad lindudele anda lisatoitu.”

Marko Mägi lisab, et linde ilmtingimata toitma tegelikult ei pea. „Kui mõelda sellele, mitu miljonit aastat linnud on saanud hakkama ilma inimeseta, siis tõenäoliselt saaksid nad suurepäraselt hakkama ka praegu. Minu isiklik seisukoht on, et vähemasti suuremates asulates ei ole lindudele vaja lisatoitu anda, sest nad leiavad söögi ka inimese abita.”

Linnuökoloogi sõnul on lindude toitmisel tähtis leida tasakaal: kui jääda toitmisel mõõdukaks, teha seda teadlikult ja selle käigus saadakse ise hea emotsioon, õpetatakse lapselapsele selgeks mõni uus linnuliik, kompenseerib see võimaliku loodusele tekitatud kahju.

Millal võiks ja millal ei peaks?

Kui suuremates asulates saaksid linnukesed tegelikult ise hakkama, siis maapiirkondades ja väiksemates külades pole Marko Mägi sõnul väga külmal ja karmil talvel sugugi halb mõte linde natukene abistada. „Väikesed värvulised võivad talvel ühe öö jooksul kaotada kümme protsenti oma kehakaalust ehk peaaegu kõik, mida nad päeva jooksul suudavad süüa. Kui on –30 kraadi või rohkem, võivad pisemad värvulised koguni ära külmuda. Sellistes oludes ei ole söögi andmine kindlasti patt,” sõnab ta. Aga sealjuures ei tohi linnukesi päev läbi toiduga n-ö nuumata, vaid tuleks neid toita varahommikul.

Saan täiesti inimestest aru – lindude toitmine tekitab hea tunde ja sugugi ei tahaks kellelegi karmilt öelda, et lõpetage ära.

Liiga varase või liigse toitmisega linnakeskkonnas võib kaasneda mitu muret. „Väga sageli tuleb mul anda korteriühistutele nõu igasuguste linnuprobleemide korral, sest linde on liiga palju ja nad hakkavad inimestele tuska tekitama,” ütleb ta. „Saan täiesti inimestest aru – lindude toitmine tekitab hea tunde ja sugugi ei tahaks kellelegi karmilt öelda, et lõpetage ära. Aga ega seegi mõnus emotsioon pole, kui majanaabrid vaatavad sind kurja pilguga ja hurjutavad,” arutleb ta.

Linnades kogunevad linnud võivad levitada linnuhaigusi, samuti ei arvestata enamasti sellega, et rõdule või korter­maja lähedusse pandud linnumaja ei meelita ainult väikeseid linnukesi, keda toitja ehk tahaks seal kohata, vaid ka tunduvalt suuremaid ning väikesed linnud ei saagi löögile. „On teada, et lindude lisatoitmine muudab lokaalset linnustikku ja eelise saavadki suuremad ja tugevamad linnud, kes väiksemad toidumaja juurest minema peksavad,” vahendab Mägi. Nii võivad toidumaja valitsema hakata tuvid, aga halvemal juhul ka varesed ja hakid, kes leiaksid toitu mujaltki, kuid söövad nüüd värvukeste ja tihaste arvelt kõhu head-paremat täis.

Märksõnad
Tagasi üles