Kui järjekordne tervisehäda märku annab või peegelpilt enam ei meeldi, on muidugi üks võimalus sellega leppida, süüa veelgi rohem tablette või määrida valutavatele kohtadele salve ning mõelda, et see ongi ju normaalne, olen ju juba... mis iganes aastat vana ka.
Teine võimalus on otsustada, et muudan midagi, näiteks võtta kaalust alla, kirjutada üles oma soov, see soovitatavalt kõva häälega välja öelda. Võib ka täiesti ilma kõrvaliste kuulajateta, lihtsalt endale, kuid osa inimeste arvates jõuab soov nii ka universumile. Edasi tuleb seada soovi täitumiseks eesmärk ja hakata otsekohe midagi tegema, et selle eesmärgini jõuda.
Kõige selle eeldus on muidugi, et me probleemi märkame ja omaks võtame (ei lähe probleemi eitamise teed), probleemi põhjuse(d) ära tunneme ja otsustame, et vanaviisi jätkata ei taha. Teisisõnu, otsustame muutuse ette võtta. Siis ongi aeg realistlik eesmärk seada ja plaan paika panna, millal ja kuidas selleni jõuda.
Igal oma lugu
Minu lugu algas sellest, et koroonaaja algul tegin ühe põletiku ravimiseks läbi antibiootikumravi, mille järel tõusis kaal paari kuu jooksul hüppeliselt. Sellist organismi reaktsiooni ravimitele olin ka varem täheldanud ja kord isegi eriarstiga nõu pidamise järel ühe ravi ära jätnud, kui arst selgitas, et suure tõenäosusega toob see kaasa vähmalt 10kilose kaalutõusu.
Osaliselt oli minu probleemi põhjus ilmselt ka elu- ja töömuutusest tingitud stress. Igatahes olin suve saabudes paisunud kui pärmitainas, kuigi sõin ja liikusin ju kogu aeg samamoodi kui varem ning pean end üsna toiduteadlikuks sööjaks.