T, 29.11.2022

Milliste puudega on kõige õigem ahju kütta?

Kaire Kenk
Milliste puudega on kõige õigem ahju kütta?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Kutseline pottsepp Raivo Koppel.
Kutseline pottsepp Raivo Koppel. Foto: Erakogu

Vahe õige ja vale kütmise vahel on tohutu. Puhta põlemisega ahju ja kvaliteetsete puude korral on peaaegu võimatu näha või lõhna järgi tunda, et majas köetakse ahju. Kogu võimalik saaste põleb ära ja muutub soojuseks.

„Vale kütmine tekitab suurel hulgal suitsu, tahma ja peenosakesi ning hais ja happeline suits laotub üle naabruskonna. Oskuslike teadmistega on võimalik iga tüüpi ahjudest ja kolletest pärit heitmeid suuresti vähendada. Tuleb muretseda kvaliteetsed puud ja õppida tundma puidu põlemisprotsessi oma küttekoldes,” ütleb Ahjumaailma kutseline pottsepp Raivo Koppel.

Tüüpiline vale kütmine on tema sõnul täita kolle puudega ja piirata põlemisõhu juurdevool miinimumini, nii et puud miilavad ja hõõguvad. Nii soovitakse, et küttekolle annaks hommikuni sooja. „Mõnes peres on kombeks lisada sekka tooreid puid, et põlemist aeglustada. Sellise kütmisega satub õhku tohutu hulk tahkeid osakesi ja põlemata gaase.”

Pottsepa sõnul tuleb ahju kontrollida regulaarselt. Lahti tulnud ja katkised tihendinöörid peab välja vahetama, muidu tõmbab ahi õhku sisse kontrollitud kanalite kõrvalt ja ahju tõhusus väheneb.

„Õige põlemise korral ei tohi ahjuukse klaas põlemata tahmaga mustaks määrduda. Aeg-ajalt vajab see siiski hallusest puhastust ja seda on soovitatav teha spetsiaalse lahusega. Levinud on arvamus, et klaasust niisutatud paberi ja tuhaga puhastades saab tuhast leelis, kuid leelise saamiseks tuleb tuhka lahustada keevas vees. Klaasi hõõruda ei ole aga üldsegi kasulik,” selgitab kutseline pottsepp Raivo Koppel.

„Tähtis asi, mis ikka veel tavaliselt tegemata jäetakse, on ahju suitsulõõride korrapärane puhastamine tahmast. Tahm on nii hea isolaator, et vaid mõnemillimeetrine tahmakiht põhjustab kümneprotsendilise soojuskao, sest soojus ei pääse ahju kesta kaudu tuppa ja läheb läbi korstna n-ö raisku. Veidi tööd ahjuluua ja tuhaimuriga parandab ahju tõhusust märkimisväärselt,” räägib pottsepp.

Kütteseadmete hooldus ja korrastus tuleks kindlasti enne kütteperioodi ära teha.

Miks meile nii meeldib elav tuli?

Inimkeha reageerib puudega köetud keraamilisest ahjust tulevale intensiivsemale kiirgussoojusele teistmoodi kui keskkütteradiaatorile. Eriti seepärast, et praegu levinud klaasustega ahjud kiirgavad ka elektromagnetilisi laineid.

Pottsepa teada suudab tavaline radiaator või soojuspump üles soojendada ainult toaõhu, aga leegid ja hõõguvad söed saadavad välja infrapunakiirgust, mille karakteristikud on samad nagu päikeseenergial. „Sama on ka ahju pinnalt kiirgava soojusega. Kui kiirgus tabab nahka, tekib kehas soojus, mis annab meile turva- ja heaolutunde.”

Ka eluruumide sisekliima on puukütte korral pisut teistsugune. „Hapniku tarbimine põletusprotsessis neelab toaõhust omajagu tolmu. Peamine põhjus puukütte kasvanud populaarsusele on selle moderniseeritus ja kombineerimisvõimalus teiste moodsate energiaallikatega,” räägib pottsepp.

Märksõnad
Tagasi üles