/nginx/o/2021/12/09/14249536t1hfc5d.jpg)
Kala- ja ravimudarikkad järved, rabad, põlismetsad ning kilomeetreid liivaluiteid ja laide, üllatusi täis mõis ja Eesti jõuluvanade kodu – nii tervitab roosikindaline Tõstamaa.
Eesti jõuluvanade kodus Tõstamaal valmivad roositud kindad
„Jõuluvanad Eestis ei teadnud pikka aega, kus nende kodu asub. Pakkusime välja, et meil on 150 aastat vana talu, teeme selle korda ja kohandame jõuluvanadele. Nüüd on jõulutaatidel, päkapikkudel ja jõulumemmedel päris oma koht,” räägib Jõuluvana Korstna talu peremees Enn Rand.
Aasta ringi elavad talus hobused ja jänesed, muidugi ka mutid, linnud ja ämblikud. Kes jõuludeni oodata ei taha, saab terve aasta koos päkapikkude, jõuluvanade ja memmedega
kalal ja maasikal käia, talveks regesid, suveks traktoreid ja jalgrattaid parandada ning õppida, kuidas valmistada päris ilus kingitus.
Jõuluvana Korstna talus peetakse õhtupimeduses jõuluvanade salanõupidamisi. Aastal 2018 toimus Pärnus jõuluvanade paraadrongkäik Sindist Tõstamaale ja tagasi koos liikuva postkontoriga.
Kulla-Kalli ja Kalli-Kalli
Jõuluvana Korstna talus saab tutvust teha ka Eesti jõuliste raskeveohobustega. „Kui on lumehanged ja reel palju inimesi, siis raskeveohobusel on ükskõik, neid hanged ei heiduta. Pirtsutavad veidi siis, kui rakkesse pannakse,” naerab taluperemees Enn Rand. Lumega on eriti tore metsa vahel sõita ja veel erilisem elamus on reega ümber minna – kogemus, mille me eelmisel aastal kätte saime, kui tekkide alt puude alla kohevasse lumme pudenesime. Kui lund pole, saab sõita kaarikuga, dekoratsiooniks imekaunis tikitud vaip.
/nginx/o/2021/12/09/14249537t1heb54.jpg)
Hobused tallis pistavad pead välja. Polegi kerge ära tunda, kus emad ja kelle tütred, sest nii emal nimega Naeratus kui ka tütrel nimega Veenus on väikese toonivahega karvkattes tütred, kes isa järgi on saanud nimedeks Kalli-Kalli ja Kulla-Kalli. Sel talvel sündis eesti tõugu musta värvi Rajule väike varss, kes oma nime veel ootab.
Korstna talust veidi maad edasi on Maria talu, kus tehti hobustega tööd juba vanavanaisa ajal. „Pere vanem poeg, minu vanaisa, teenis oma kaitseväeaega ratsaväes ja hobustel oli tema ajal talutöödeski kindel roll, mis ka nõukogude ajal kuhugi ei kadunud,” räägib Enn, kes 1990. aastate alguses taaselustas hobusekasvatuse ja sidus selle turismiga. 1996. aastast on igal aastal korraldatud ratsavõistlusi takistussõidus, galopis ja koolisõidus.
Tuulistele randadele
Läbi Audru Tõstamaale sõites lookleb tee läbi vanade kalurikülade Lindi ja Liu. See on osa Romantilisest Rannateest, millele andis nime Enn Rand – 250 kilomeetrit rannajoont Pärnu lahe ja Virtsu kadakate vahel kuni Läti piirini Iklas. Audru kiriku juures tasub peatus teha, sest kirikut ümbritseb võõrliikide arvu poolest Balti- ja Põhjamaades unikaalne dendropark, ka Eestis kasvavaid puid-põõsaid on rohkesti. Pargi rajas Raimond Erik Prentsel.
Audru kiriku juures tasub peatus teha, sest kirikut ümbritseb võõrliikide arvu poolest Balti- ja Põhjamaades unikaalne dendropark.
Imposantne maakividest ja võimsate kuplitega Pootsi-Kõpu Püha Kolmainu apostlik-õigeusu kirik valmis 1873. aastal. See ehitati arhitekt Schelli 1871. aastal valminud tüüpprojekti järgi. Barokihõngulises kirikus on mälestustahvel Kõpus sündinud Eesti apostlik-õigeusu kiriku esimesele piiskopile Platonile, kes 1917. aastal nõustus piiskopikoha vastu võtma.
Alles Tõstamaa vallamajas saan teada, et selles kirikus andis Eesti apostlik-õigeusu kiriku pea metropoliit Stefanos üle kõrge tunnustuse koguduse esimehele Enn Rannale, kes on aastaid seisnud pühakohja säilimise ja väärtustamise eest. Enne kui Tõstamaale jõuan, kuldavad päikesekiired üle puitkiriku Pärnu-Varbla tee ääres – see on Seli Püha Vassilius Suure kirik. Laudvooderdisega puitkiriku ehitasid Riia mungad ja lahtivõetult toodi pühakoda mööda jääteed kohale. 1861. aastast seisab see mäekingul Selistes.
