P, 27.11.2022

Habras ilu, korvpall ja rindkerevalud

Vaata, millest kirjutab ajakirja 60+ jõulunumber
60+
Habras ilu, korvpall ja rindkerevalud
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Omavahel räägitakse palju. Helle on hea kuulaja. „Õnnelik mees, kes saab oma laste ja meestega tööd teha ning kõrval on mõistev naine,” ütleb Andres. Helle naeratab.
Omavahel räägitakse palju. Helle on hea kuulaja. „Õnnelik mees, kes saab oma laste ja meestega tööd teha ning kõrval on mõistev naine,” ütleb Andres. Helle naeratab. Foto: Marianne Loorents

Detsembrikuu numbris avab oma koduuksed ja hinge korvpallikirega mees Andres Sõber. Ta on emotsionaalne mees. Nii korvpalliväljakul kui ka kodus. Kui ta eriti emotsionaalseks läheb, on tema lausetesse pikitud vänged väljendid nagu voorimehe sõnaraamatust. Igaüks seda ei kannatagi. Aga temast peetakse lugu – lihtsuse, sirguse ja aususe pärast.

Ta elu on korvpallist läbi imbunud, selle mängu olemus on ka argipäevas. „Põhitalad on mul paigas. Nooremana ma kahtlesin, kas on nii õige või vale. Nüüd ma ei kahtle selles enam. Ja kel ei meeldi, läheb ära. Enamikule meeldib, sest sellega kaasneb kord. Ja kes ei tahaks olla seal, kus sa saad oma asju teha nii, et keegi ei mölise ja ei kiusa?” avaldab oma mõtteid ka praegu veel korvpallinagamanne, Viru-Nigula Hunte treeniv Andres Sõber 60+ detsembrinumbris.

Paljudest iga-aastastest tegevustest üks oodatumaid on olnud kuuse ehtimine, sest kaharatele okstele kinnitatud küünlad ja küütlevad kaunistused muudavad tavalise rohelise metsakülalise pidulikuks jõulupuuks. Kuuskede ehtimise komme nii linnatänavatel kui kodudes on küll sajandeid pikk, kuid ehted ise on aja jooksul siiski palju muutunud. Kunagised õlgedest või paberist valmistatud kaunistused ning pühadejärgseks kõhutäieks mõeldud maiustused on asendunud habraste klaas- ja plastehetega, mis on küll hingematvalt kaunid, kuid sama ajutised kui nende eelkäijad. Kunstiteadlane Anne Ruussaar kirjutab ajakirja 60+ jõulunumbris haprast ilust ehk meie jõulupuude loo.

Vahe õige ja vale kütmise vahel on tohutu. Puhta põlemisega ahjude ja kvaliteetsete puude korral on peaaegu võimatu näha või lõhna järgi tunda, et majas köetakse ahju. Kogu võimalik saaste põleb ära ja muutub soojuseks. Vale kütmine tekitab suurel hulgal suitsu, tahma ja peenosakesi ning hais ja happeline suits laotub ümber naabruskonna. Oskuslike teadmistega on võimalik igat tüüpi ahjudest ja kolletest pärit heitmeid suuresti vähendada. Tuleb muretseda kvaliteetsed puud ja õppida tundma puidu põlemisprotsessi oma küttekoldes. Kuidas ahju õigesti kütta ja millistel halgudel on suurim kütteväärtus? Kuidas mõõdetakse küttepuude koguseid? Ajakirja 60+ detsembrinumbris selgitavad asja kutselised pottsepad Raivo Koppel ja Paul Pääso.

Vale kütmine tekitab suurel hulgal suitsu, tahma ja peenosakesi ning hais ja happeline suits laotub ümber naabruskonna.

Rindkerevaludel on väga palju erinevaid põhjusi ja enamik nendest valudest pole üldse seotud südamega. Samas peaks iga kuldsesse ikka jõudnud inimene tundma stenokardia ehk südame hapnikupuuduse sümptomeid. Millal kahtlustada stenokardiat ja kuidas vältida infarki? 60+ detsembrinumbris kommenteerib rindkerevalude erinevaid põhjusi ja valuskaalat Ida-Tallinna Keskhaigla sisekliiniku südamekeskuse kardioloog Ene Mäeots.

Hoolduspere ema Lea on kogenud vanemluse eri palgeid – ta on ise ühe lapse sünnitanud, teise on nad abikaasaga lapsendanud ning kolmandale olnud hoolduspere vanemad. Lea pere on olnud ka eestkostjaks teismelisele lapsele enda suguvõsast. Nüüd on Leal mitu lapselast. „Lapsed on alati olnud minu ümber,” ütleb ta ise. Mis on hoolduspere, mille poolest see erineb lapsendamisest, kuidas saab senior aidata last, kes ei saa ajutiselt kasvada sünniperes, millised on hirmud, kas need on ületavad positiivse laengu, kirjutab ajakirja 60+ detsembrinumbris Sotsiaalkindlustusameti lastekaitse osakonna kommunikatsioonispetsialist Brigitta Davidjants.

Jõulukuul jätkab 60+ ringreisi Pärnumaal Tõstamaal. Kala- ja ravimudarikkad järved, rabad, põlismetsad ning kilomeetreid liivaluiteid ja laide, üllatusi täis mõis ja Eesti jõuluvanade kodu – nii tervitab roosikindaline Tõstamaa. Kus see jõuluvanade kodu

täpselt asub ja mida jõulutaadid seal teevad? Kuhu Tõstamaal sisse põigata, mida tasub uudistada ja kus keha kinnitada, saab teada värskest 60+detsembrinumbrist.

Marika Hiiesalu on 30 aastat töötanud Tallinna Onkoloogiahaiglas ja seejärel 15 aastat Keila Hooldusravihaiglas. Ta on lõpetanud meditsiinikooli ja juristina Tartu Ülikooli. Marika Hiiesalu arutleb selle üle, miks ei taha vanainimene oma kodust ära minna, aga kui peab, siis kas hooldekodusse või pigem laste juurde linnakorterisse? Kuidas suhtuda kommuunidesse ja seenioride teenusmajadesse? Miks on vaja järeltulijatega sel teemal rääkida ja parim võimalik välja selgitada?

Meditsiiniteaduste doktor Rando Porosk, meditsiinilise metaboloomika professor Ursel Soomets ja meditsiinilise biokeemia professor Mihkel Zilmer kirjutavad 60+ detsembrinumbris jõulusöögist ainevahetuse hüvanguks. Teadlased käsitlevad traditsioonilise jõululaua levinumaid toite söömise biokeemiast lähtudes.

Professor Mihkel Zilmer jätkab 60+ detsembrinumbris temalt kohtumiste käigus kõige enam küsitud küsimuste-vastustega. Seekord vastab ta küsimusele: „Milleks me vajame toiduvalke?”

Tervisliku toitumise rubriigis toovad arstiteadlane Mihkel Zilmer ja ajakirjanik Anne Lill 60+ lugejani pikkade kapsapirukate tegemise õpetuse ja selle, miks see meile hea on.

Traditsiooniline jõulupraad on ikka au sees. Millised on tavapärase seaprae asemel huvitavamad valikud? Mida tasub ahjuprae valmistamisel tähele panna? 60+ jõulunumbris toob Sirje Rekkor 60+ lugejani hulga põnevaid retsepte.

Detsembrinumbris kirjutab Paikuse Südameapteegi farmatesut Christyna Kuusik, miks vajab liigeste tervis tähelepanu juba enne, kui liigesed hakkavad katkematut ebamugavustunnet põhjustades igapäevaelu häirima.

60+ ajakirjast ei puudu ka kolumn. Lahendamist ootab loomulikult ka suur ristsõna.

Mõnusaid mõtteid ajakirja 60+ seltsis!

Märksõnad
Tagasi üles