Seeniorid ja gripivaktsiin – mis nad ise arvavad?

Gripivaktsiin. Foto: Ants Liigus

Sellel sügis-talvel saavad seeniorid tasuta gripivaktsiini. Möödunud aastal ei saanud gripp tänu koroonapiirangutele levida ja gripivaktsineerimine jäi peaaegu vahele, seega on inimestel vähe antikehi ja ees võib oodata karmim gripihooaeg.

Üldiselt on seeniorid vaktsiinide suhtes üsna aktsepteerivad. Paljud mäletavad veel eelmise sajandi suuri epideemiaid, mille peatasid just kaitsepookimised. Vanemate seas on ka neid rohkem, kes on gripile mõne lähedase reaalselt kaotanud. Ja seda, et eakaid tabavad viirushaiguste tüsistused enam kui noori, on viimase pooleteist aasta jooksul kahjuks väga selgeks saanud.

Sel aastal saavad perearsti juures 65-aastased ja vanemad inimesed tasuta gripi vastu vaktsineerida, aga seda üldiselt teatakse vähe.

Kui 65 kukub, teen ära

Laine (64) gripivaktsiini teinud veel pole. Kuskilt ta kuulis, et sel aastal saavad pensionärid tasuta, aga täpsemat infot ta ei tea. "Ma kahtlustan, et see algab alates 65 eluaastast. Noh, ma siis veebruaris lähen," ütleb Laine. Tema nendib, et pensionärile on küllalt oluline, et on olemas võimalus saada tasuta gripivastast vaktsiini.

Kui Laine veel tööinimene oli, siis tasus tööandja gripivaktsiinide eest. Sotsiaaltöö peal olles oli vaja niipalju ringi liikuda, et ei saanud juhuse hooleks jätta. "Ja haiguslehel ma ei olnudki kunagi," meenutab Laine.

Ta on oma olemuselt vaktsiiniusku küll. Mäletab vanemate jutte vanadest epideemiatest ja omalgi oli suguvõsas lastehalvatust põdenud naine, kes elu lõpuni komberdas kahe kepi najal. Vaktsiinidesse usuti toona, sest inimesed veel mäletasid hulle pandeemiaid ja teadsid, et kaitsepookimine on lahendus.

Aastatega ju nagunii umbusk kasvab.

Samas Laine tõdeb, et eks meediakära, mis vaktsiine kahtluse alla paneb, ajab vanemal inimesel pea sassi küll. "Aastatega ju nagunii umbusk kasvab," naerab ta. Näiteks selle aasta talvel avastati naisel tromboos ja tänu lehtedes olnud infole keeldus ta kevadel ühest koroonavaktsiinist ja nõudis teise tootja oma. Selle ta ka sai ja mingeid kõrvamõjusid ei olnud. "Ei sügelemist, ei köhima ajamist," ütleb Laine.

Ta kasutab tervise heaks ka vanu talupoja tarkusi, taruvaik ja astelpaju on tema lemmikud turgutajad, aga lubab kindlasti teha nii koroona tõhustusdoosi, kui ka gripivaktsiini, kui ta 65 täis saab talvel ja tasuta saab.

Tahaks ju kodust välja

Merikesel (76) on kõik vaktsiinid käes. Kolm koroonasutsu ja gripivaktsiin ka. Kui käis tõhustusdoosi saamas, tehti kohe ka gripipookimine ära. "Ma ei saa neist inimestest aru, kes võitlevad vaktsiini vastu," nendib naine.

Kui Merike veel tööinimene oli, siis sai gripivaktsiini ikka regulaarselt tehtud. Töö nõudis inimestega kokku puutumist ja siis polnud küsimustki. Vahepeal oli nagu paus sees, aga sel sügisel võttis naine perearsti pakkumise rõõmuga vastu. Tema tuttavad alevi vahelt on ka enamus gripipookimise koos kolmanda koroonasüstiga ära teinud.

"Ühel tuttaval oli pärast paar õhtut palavik küll, aga enamusel polnud süstikohtki valus," teab Merike. Ta usub, et ka see, et 65+ inimestele gripivaktsiini tasuta tehakse, on väga teretulnud. Eks ravimite peale läheb eakatel ju nagunii palju raha ja siis on hea, kui ei pea muretsema vaktsiini eest tasumise pärast.

Eriti kui korteris veel elad, siis ausalt öeldes on see kodus püsimine ikka päris hull.

Naine ütleb, et vanainimesed tahavad ju ikka aktiivsed olla, ujulasse minna või tantsuringi, kui kõik sutsud tehtud, on kindlam tunne. "Eriti kui korteris veel elad, siis ausalt öeldes on see kodus püsimine ikka päris hull. Õnneks meie kultuuriklubid ikka tegutsevad," usub Merike, et vaktsineerituna on turvalisem.

Ta ise on ka sellest põlvkonnast, mil vaktsineeriti nii rõugete, lastehalvatuse ja muude taoliste haiguste vastu. "Eks ikka sai abi vaktsiinidest ja ellu jäime ka," ütleb naine. Samas on omaealistega ikka väikseid vaidlusi ka muidugi maha peetud, aga üldiselt saadakse aru, et vanas eas on igasuguseid haigusi nagunii juba, pole seda grippi lisaks vaja.

"Ühel tuttaval on kilpnäärmega probleeme, teine käis veresooni ümber istutamas, kolmas saab vähi vastu keemiat. Paneb ikka mõtlema, et kui sellises olukorras veel gripi lisaks saad," vangutab naine mõtlikult pead.

Gripp sai abikaasale saatuslikuks

Maimu (81) on väga rahul, et kohalikus perearstikeskuses on niimoodi sätitud, et sai korraga kolmanda koroonasüsti ja gripivaktsiini ka. Ta usub, et need, kes on grippi põdenud, ei kahtle vaktsiini vajalikkuses. Need, kes pole, võib olla ei hooli.

Maimul endal on olnud gripp aastate eest kaks raksu nii hullult, et ühel korral sattus lausa kahepoolse kopsupõletikuga haiglasse. "Kui lapselaps veel lasteaias käis, siis sealt tuli viirus koju. Muidu olin ikka suhteliselt terve olnud elu läbi, aga siis kui gripi sain, oli ikka päris hirmus. Ma siiamaani kardan seda," nendib naine.

Pärast seda kogemust on naine teinud igal sügisel gripivaktsiini. Isegi eelmisel – 2020. aastal, kui keegi üldse koroona kõrval gripist ei rääkinud. "Ühel aastal oli nii, et jäin hilja peale ja minu arstil vaktsiin oli otsa saanud. Siis sai nii, et doktor vaatas arvutist järgi ja leidis kaks kohta, kus seda veel oli. Pojad läksid järgi ja tõid mulle siis kohale," meenutab Maimu.

Peale seda, kui ta hakkas regulaarselt sügiseti kaitsepookimist tegema, pole tal talveperioodil enam nohugi olnud.

Maimu paneb südamele, et gripivaktsiini tuleb teha. Lisaks sellele, et ta ise on grippi väga raskelt põdenud, kaotas ta sellele haigusele ka oma abikaasa. "Koos viidi meid haiglasse. Mina sain nädala pärast välja, aga tema kaotas lõplikult selle võitluse gripiga," ütleb Maimu tasa.

• 70–85% hooajalise gripiga seotud surmajuhtumitest on viimastel aastatel hinnanguliselt toimunud 65-aastastel ja vanematel.
• 50–70% hooajalise gripiga seotud haiglaravi vajanud inimestest on 65+ vanuserühmast.
• Tüsistuseks võivad olla kopsupõletik, kõrvapõletik, põskkoopapõletikud, dehüdratsioon ja krooniliste haiguste süvenemine nagu südamepuudulikkus, astma või diabeet.
• Vanemaealistel võib gripp põhjustada või süvendada kardiovaskulaarset ja tserebrovaskulaarset seisundit (infarkti ja insulti).