Menopaus tähendab naise viljaka perioodi ehk menstruatsioonide lõppu, mis saabub enamasti 45.–55. eluaasta vahel. Menopausiga võivad kaasneda väga eriilmelised ja ebameeldivad sümptomid. Millised need on ja kuidas neid leevendada, selgitab Confido Meditsiinikeskuse naistearst Ailen Aluri.
Menopaus algab naistel keskmiselt 50–51 aasta vanuselt. Kui see juhtub enne 45. eluaastat, on tegu varajase menopausiga, enne 40. eluaastat aga enneaegse menopausiga.
„Menopausi iga sõltub mõningal määral geneetikast. Soovides ennustada enda menopausi algust, võib vaadata, millal algas menopaus teie emal. Aga see pole siiski alati määrav. Menopausi algust mõjutavad ka näiteks ülekaal, stress ja suitsetamine – suitsetajatel algab menopaus kuni kaks aastat varem. Rasestumisvastaste vahendite kasutamine, sotsiaalmajanduslik seis või sünnitused aga menopausi ei mõjuta,“ selgitas Aluri.
Menopaus diagnoositakse tagasiulatuvalt siis, kui menstruatsiooni pole olnud 12 kuud. „Vahetult menopausile eelnevaid aastaid nimetatakse perimenopausiks. Seda aega iseloomustavad menstruaaltsükli pikkuse muutused. Sageli kaasnevad perimenopausiga ka kuumahood, öine higistamine, unehäired, masendus, ärrituvus ja mälu halvenemine,“ kommenteeris naistearst.
Vahetult menopausile eelnevaid aastaid nimetatakse perimenopausiks. Seda aega iseloomustavad menstruaaltsükli pikkuse muutused.
Enamasti ei oska naised ise erinevaid sümptomeid menopausiga seostadagi. „Näiteks unetusele või meeleoluhäiretele püütakse tavaliselt leida teisi selgitusi. Osal naistest muutuvad ka juuksed hõredamaks ja nahk kaotab elastsuse. Suguelu võib muutuda ebameeldivaks ja valulikuks, kuna tekib tupekuivus. Osa naisi kaebavad pea-, lihas- ja liigesvalusid. Menopaus toob kaasa ka ainevahetuse aeglustumise ning selle mõjul kipub kehakaal tõusma hakkama,“ loetles Aluri.
Kaebuste põhjuseks on naissuguhormooni östrogeeni taseme langus organismis. Inimesed on erineva tundlikkusega ja östrogeenitaseme langusele reageeritakse erinevalt, seetõttu ei esine üleminekuea vaevusi kõigil naistel. „Harva võivad sümptomitel olla ka muud põhjused, näiteks kuumahoogusid võivad tekitada teatud ravimid või kilpnäärmehaigus. Sümptomeid võivad tekitada ka alkohol, vürtsikad toidud, stress ja ärevus, samuti magneesiumipuudus,“ ütles Aluri.
Naistearsti sõnul tuleks enesetunde parandamist alustada elustiili muudatustest. „Soovitatav on hoida toas jahedamat temperatuuri ning riietuda kihiti, et kuumahoo ajal oleks võimalik midagi seljast võtta. Piirata võiks kuumade jookide, alkoholi ja karastusjookide tarvitamist. Sporti tuleks teha mõõdukalt, positiivne mõju on näiteks meditatsioonil ja joogal,“ rääkis Aluri.
Toiduvalikust rääkides soovitab arst oma menüüsse lisada sojaubadest tehtud toite. „Soja on taimsete östrogeenide ehk isoflavoonide allikas. On leitud, et soja tarvitamine võib üleminekuea vaevusi vähesel määral leevendada. Lisaks on sellel positiivne toime südame-veresoonkonnale ja luude tugevusele,“ kommenteeris Aluri.
Kui elustiilimuudatused ei aita, siis järgmiseks tasub proovida käsimüügiravimeid, mis sisaldavad taimset östrogeeni. „Nende preparaatide koostises võib olla soja, aasristik, salvei, linaseemned ja kobar-lursslill. Soja ja aasristik sisaldavad suures kontsentratsioonis isoflavoone. Salveiekstrakt aitab higistamise vastu, linaseemneekstakt on kasulik südame-veresoonkonnale ja seedeelundkonnale,“ selgitas Aluri.
Kui ka sellest pole abi, tuleb pöörduda arsti poole, kes võib naisele määrata hormoonasendusravi. „Kuna hormoonasendusravil on oma riskid, on vaja kindlasti enne naistearstiga konsulteerida. Kuna kaebused on tingitud östrogeeni taseme langusest, siis sisaldavadki ravimid just seda hormooni. Kui naisel on emakas alles, siis kasutatakse östrogeeni ja progesterooni sisaldavaid ravimeid, kui aga emakas on mingil põhjusel eemaldatud, võib tarvitada ainult östrogeenipreparaate. Viimaseid on saadaval nii tableti, geeli, plaastri kui ka nahaspreina,“ kommenteeris naistearst.
Üleminekueaga seotud kaebusi leevendav hormoonasendusravi kestab esialgu paar-kolm aastat. „Siis tehakse ravimite võtmisesse paus ja vaadatakse, kas kaebused tulevad tagasi. Kui ei tule, ei ole ravimit enam vaja võtta. Küll aga tasub teada, et kui östrogeeni kaitsev toime lõpeb, tõuseb naiste südame-veresoonkonna haigustesse haigestumise risk ning luude hõrenemise risk. Et vältida luumurdude teket, soovitatakse regulaarselt juurde võtta kaltsiumi ja D-vitamiini,“ soovitas Aluri.
