MÕTISKLUS ⟩ Zorro oli minu kandi mees

Zorro Alain Deloni kehastuses. Foto: NANA PRODUCTIONS

Kui palju mõjutavad meid meie lapsepõlve ja noorpõlve kangelased edaspidises elus? Kas olete kunagi selle üle kas või korrakski mõtisklenud?

Jah, tõepoolest, kes meist ei oleks tahtnud olla sama vapper ja reetmatu nagu D’Artagnan, või siis sama karismaatiline nagu Must Tulp. Jäljendajate all pean ma muidugi põhiliselt silmas meessugu, kuid kaasaegses maailmas, tont teab...?

Samasse ritta, kuhu eelpoolmainitud, kuulub muidugi ka Zorro (hispaania keeles rebane) – musta riietatud laiaäärelise kübara ja maskiga õigluse eest võitleja, kes oma vastaste mõnitamiseks ja tegude allkirjastamiseks jättis alati endast maha mõõgaga lõigutud Z tähe.

Esimest korda ilmus see võitmatu kangelane kirjandusse 1919. aastal ja "The Curse of Capistrano" pealkirja all ilmunud lugude autoriks oli keegi Johnston McCulley. Populaarseks sai see teos otsekohe ja juba 1920. aastal filmiti Ameerikamaal uue kangelase seiklused üles Douglas Fairbanksiga peaosas.

Siit algabki meie lemmiku võidukäik nii kirjanduses, filmides, koomiksimaailmas, lavadel ja jumal teab kus veel. Mina ja ma arvan ka suurem osa ajakirja 60+ lugejaid mäletavad Zorrot ilmselt peamiselt Alain Deloni ja Antonio Banderase kehastustes vastavalt 1975. ja 1998. aastal. Üldse on täispikki filme aastate jooksul valminud 40 ringis ja TV seriaale umbes 10. Aga need arvud ei pea olema väga täpsed ja võivad olla isegi suuremad. Igal juhul on Zorro läbi loomingu mõjutanud mitut põlvkonda.

Igal juhul on Zorro läbi loomingu mõjutanud mitut põlvkonda.

Kelle elust ja tegudest olid aga kõigi nende teoste autorid inspireeritud? Ei saanud ju niisugune jõuline legend ilmuda lihtsalt tühjusest ehk eimillestki. On mitmeid ajaloolisi isikuid, kes enama või vähema tõenäosusega sellele kohale on pretendeerinud. Siiski on sõelale jäänud üks neist, kelle elu ja käekäik ehk ka kõige enam dokumenteeritud.

Lamportide suguvõsa saabus Inglismaalt Iirimaale juba XXII sajandil. Kuna nad olid katoliiklased, siis on peaaegu kõigil suguvõsa liikmetel olnud hiljem konflikte Inglise võimudega.

William Lamport, mees kellest meie huvitatud oleme, sündis 1611. aastal Wexfordi linnas, mis on minu praeguse kodumaakonna keskus. William pöördus tagasi Inglismaale ja õppis mõnda aega Greshami Kolledžis.

Peagi aga tabati ta protestantlikul Inglismaal keelatud katoliikliku kirjanduse levitamiselt ja oma elunatukese päästmiseks polnud muud teed kui põgeneda Prantsusmaale. Siin aga, sattus noormees 1630. aastal Sant Malo piraatide kätte ja veetis kaks aastat nende seas palgasõduri ametiga hinge sees hoides.

Bordeaux’ sadam pakkus aga sobiva võimaluse ja mees leidis end maabununa juba La Corunas Hispaanias. Siin liitub ta koheselt kohaliku Iiri kogukonnaga ning jätkab oma õpinguid Santiago de Compostelas ning hiljem juba Colegio de los Irlandeses Salamancas.

Nüüd võtab ta endale nimeks Guillen, mis on Williami vaste hispaania keeles. La Coruna paremas seltskonnas leidis kena punapäine osav mõõgamees peagi mitmeid poolehoidjaid ja imetlejaid nii senjooride kui senjoriitade seas. Kohaliku kuberneri soovitusega sõidab Guillen peagi Madriidi haridusteeed jätkama.

1640 saadeti Guillen Lombardo New Spaini ehk nüüdsesse Mehhikosse. Selle lähetuse eesmärk oli aga vägagi salapärane. Nimelt oli meie kangelasest saanud Hispaania riigi teenistuses olev spioon, kes pidi nuhkima kohaliku Mehhiko asevalitseja järgi, keda kahtlustati ebalojaalsuses emamaale.

Elades kaksikelu Mexico Citys, küpsesid meie seikleja peas aga juba hoopis lennukamad ideed. Nimelt plaanitses ta kohalike orjade, indiaandlaste ja muude alamat sorti inimeste rahulolematust kasutades võim üle võtta ja Mehhiko sõltumatuks kuulutada. Inkvisitsioon sai aga asjale jälile ja 1642. aastal Guillen vahistai ning mõisteti 17 aastaks vangi.

Ent ka vangla ei suutnud seda vaba hinge taltuma panna ja lõpuks mõisteti ta korduvate vastuhakkude ja mässuliste kirjutiste eest tulesurma. 1659. aastal, olles 48-aastane, aheldatigi ta posti külge, ent enne kui leegid temani jõudsid, õnnestus tal end ise raudse kaelavõru abil üles puua.

Mida siis tegi Johnston McCulley oma esimeses Zorro raamatus tema looga? Esiteks muutis ta sündmuste toimumise asukohta ja selleks sai Mehhiko asemel California. Teiseks tõi ta juhtunu ka ajaliselt kaasajale lähemale. Kirjandusteosele ja kirjanikule ei saa me aga neid omavolitsemisi pahaks panna.

Mexico Citys on Don Guillen Lombardole püstitatud mälestussammas ja Wexfordis Iirimaal on mitmeid aastaid korraldatud Zorro festivale.

Alustasin oma lugu küsimusega, kuidas mõjutavad lapsepõlve romantilised kangelased meie edaspidist elu? Minu arvamus on, et vägagi olulisel määral, ja ehk on meie elus nii mõnigi vääritu tegu jäänud selle tõttu tegemata ja mõni väärikas tegu tehtud saanud.

Kahtlemata kuulub Zorro kuju, ükskõik kas kirjanike ja filmimeeste poolt loodu või siis ajalooline, ka meie põlvkonda lapsepõlves ja nooruses enam mõjutanute hulka.