Eedeni aia keelatud vili on praegu lausa kohustuslik vahepala

Sirje Rekkor
Copy
Õunad.
Õunad. Foto: Elmo Riig / Sakala

Üks õun päevas hoiab arsti eemal. (Inglise vanasõna)

Õuna, eriti punapõsist, on ajalooliselt armastuse ja viljakuse sümboliks ning Veenuse võrdkujuks peetud. Kristlased on seda Eedeni aia keelatud viljaks pidanud.

Õunaga on seotud rida müüte. Näiteks olla just õun põhjustanud Trooja sõja. Lugu olnud nii, et kuldne õun, millel oli kiri „Kõige kaunimale”, tõi kaasa tüli kolme jumalanna Hera, Athena ja Aphrodite vahel. Õuna sai endale Aphrodite, sest pakkus Trooja Parisele selle eest maailma kõige ilusamat naist, Sparta kuningannat Helenat. Paris viis Helena Troojasse, Sparta kuningas Menelaos alustas oma naise tagasisaamiseks Trooja sõja.

Pika ja põneva ajalooga

Õunu on söödud mitu aastatuhandet, vanimad kivistunud õunad on leitud praegustelt Türgi aladelt ja need pärinevad aastast 6500 eKr. Siis söödi muidugi looduslike õunapuuliikide vilju. Ka kasvatama hakati õunapuid juba teisel aastatuhandel enne Kristust. Koduaia olulisima esivanema on ajaloolased kindlaks teinud. See on tõenäoliselt Kesk-Aasiast pärinev Sieversi õunapuu.

Aja jooksul levitati õunapuid kogu Mesopotaamiasse ja Egiptusse ning 13. sajandil eKr, mil valitsemas oli Ramses II, hakati õunapuid kasvatama ka Niilise deltas. Keskajal kasvatati ja aretati õunapuid peamiselt kloostriaedades. Maitsvamate viljade tõttu tõrjusid aedõunapuud järk-järgult looduslike õunapuuliikide viljad toidulaualt välja. 1826. aastal kinnitas Inglismaa Kuninglik Põllumajandusselts vähemalt 1200 kultivari olemasolu. Tänapäeval tuntakse maailmas üle 30 000 sordi, mille hulka pole arvatud paljudel väikestel maalappidel kasvatatavaid kohaliku tähtsusega sorte.

Tänapäevased õunasordid pärinevad peamiselt 19. sajandi lõpust. Üllatust valmistab ehk see, et praegusel ajal pärineb enamik maailma õunatoodangust üsna vähestest kultivaridest, millest mõned aretatud Põhja-Ameerikas ('Red Delicious', 'Golden Delicious', 'Mcintoch', 'Jonagold'), mõned Uus-Meremaal ('Braeburn', 'Gala'), Austraalias ('Granny Smith') ja Jaapanis ('Fuji'). Seega on kasvatavate õunasortide mitmekesisus viimase saja aasta jooksul teglikult pidevalt vähenenud. Küll aga toodetakse õunu maailmas kõigist puuviljadest kõige rohkem ning toodang aina kasvab ja värskeid õunu saab osta aasta ringi.

Ka siinmail söödi metsõunapuu vilju, mida kutsuti ubinateks. Metsõunapuu oli levinud üle Eesti, tänapäeval kohtab seda veel peamiselt Lääne-Eestis, näiteks Saaremaal ja Muhu saarel. Ubinad aga ei suutnud muidugi aedõunapuude magusamate ja suuremate viljadega võistelda ja juba 13. sajandil hakati meil linnade lähedal ja kloostriaedades kasvatama aedõunapuid. Siis söödi värskeid õunu üsna vähe, peamiselt kasutati neid toidu ja siidri valmistamiseks. Mõisaaedades hakati õunapuid kasvatama 16. sajandist, taluaedades 18. sajandi lõpust. Õunu jagati sel ajal dessert- ja keeduõunteks. Keeduõunu kasutati pudingu ja kondiitritoodete valmistamisel, keskmiselt hapudest õuntest tehti siidrit.

Kõrgperiood õunakasvatuses saabus Eestis enne teist maailmasõda, näiteks 1939. aastal kasvas meil ligi 2,3 miljonit õunapuud, mis on isegi siiani ületamatuks jäänud. Õuntest valmistati tollal karastusjooki, džemmi ja marmelaadi ning meie õunu ja tooteid müüdi ka teistesse riikidesse. Viimaste aastate jooksul on Eesti õunatoodang märgatavalt langenud, põhjuseks tõenäoliselt odavamad importõunad.

Õun on mitmeti kasulik

Meie esivanemad on õuntega ikka tervist turgutanud, kasutades seda paljude tervisehädade vastu. Toitumisnõustajad arvavad siiani, et õunu on kasulik süüa. Peale sööki õuna närimine on aga hea hammastele, sest aitab eemaldada hambakattu ja puhastada hambavahesid, samuti uhub mälumise tõttu suurenenud süljeeritus baktereid suust minema. Toitumisnõustajad ei soovita õunu süüa vaid mao ja kaksteistsõrmiksoole tõbede korral, kõigile teistele ei ole õuna söömisel mingit vastunäidustust.

Kiire elutempo juures on õun üks kõige lihtsam ja soodsam viis, kuidas tervislikku vahepala süüa ning veresuhkur stabiilsena hoida. Ühes päevas tasubki piirduda ühe-kahe õunaga ning süüa neid eelkõige just vahepalaks.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles