Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Miks silmad järjest halvemini näevad?

Nägemisväsimus on silmade pidevast pingest põhjustatud ja kiirest väsimusest tingitud nägemishäire, kui vaadatakse lähedal asuvale esemele kunstvalgustuses. FOTO: Shutterstock

Ekraanide taga ja nutiseadmetega tööd tehes keskendume pingsalt ekraanile, mistõttu silmad ja silmalihased on liikumatus asendis. Seetõttu silmade pilgutussagedus väheneb ja silmad väsivad ega saa piisavat niisutust, mida nad vajavad. Tulemuseks on kipitus- ja liivateratunne, punetus ja silmade valulikkus, lisaks võib tekkida peavalu, mida alati ei seostatagi silmadega. Kui silmad piisavalt niisutust ei saa, väsivad nad kergesti.

Sageli võivad nägemise halvenemise taga olla geneetilised, keskkonna või haigustega seotud põhjused.

Nägemise halvenemist võivad põhjustada toitainevaene toit, stress, keskkonnatoksiinid, näiteks sigaretisuits ja alkohol või ravimid, liigne UV-kiirgus, ka teised kiirgused, samuti haigused.

Nägemist halvendab nägemisväsimus. Nägemisväsimus on silmade pidevast pingest põhjustatud ja kiirest väsimusest tingitud nägemishäire, kui vaadatakse lähedal asuvale esemele kunstvalgustuses. Selline pinge võib põhjustada eelkõige ebamugavustunnet silmades. Seega ebasobiv valgustus võib halvendada nägemist ja silmade väsimust.

Näiteks pikalt arvutiekraani ees töötamine, tahvelarvutist lugemine, nutitelefoni kasutamine, järjepidev televiisori vaatamine nõuavad silmadelt pidevalt pingutamist. Suurenenud ekraanikasutamise tagajärjel, kus pilgutatakse tavalisest kuni viis korda vähem silmi, võivad hakata silmad kuivama ja punetama ning nägemine võib minna kehvemaks. Samuti võivad silmade tervist lugemisel või lähitöö tegemisel mõjutada ebasobiv valgus, halb lugemisenurk ja asend. Silmade heaolu mõjutavad ka ere päike, tolmune või kuiv konditsioneeritud õhk.

Tee regulaarselt pause

Ekraani taga tööd tehes tuleks regulaarselt pause teha, et silmadele puhkust anda. Vaadata kaugusesse ja teha silmade harjutusi või aeg-ajalt silmad sulgeda.

Õige toitumise, harjutuste ja toidulisanditega võib nägemisprobleeme ära hoida. Paljusid nägemishäireid võib seostada ka mõne toitaine puudusega, mida me igapäevatoidust kätte ei saa, kui sööme ühekülgselt. Uuringud on näidanud, et hallkaed ja glaukoomi saab ennetada, kuna nende teket ja kulgu määravad toitumisharjumised, söödu toiteväärtus ja kokkupuude keskkonnatoksiinidega. Enamikul juhtudel ei seostata silmahädasid ravimite, ebatervisliku toitumise või hirmudest tuleneva stressiga. Paljudel juhtudel võib glaukoomi põhjus olla näiteks A-vitamiini puudus, mis võib põhjustada sarvkesta pehmenemist, mõnel juhul koguni sarvkesta hävimist.

Milliseid vitamiine ja silmatilku kasutada?

A-vitamiin mängib hea nägemise juures tähtsat rolli. A-vitamiini ülesanne on osaleda nägemisprotsessis, eriti hämaras valguses. See hoiab silma limaskesta niiskena ja kaitseb bakterite eest, vähendades põletiku tekke riski. Lisaks ennetab A-vitamiin kollatähni kärbumisest põhjustatud pimedaksjäämist ja kae moodustumist ning aitab silmadel pimedas kohaneda.

A-vitamiini puudus võib põhjustada hämaras nägemishäireid ning silmade kuivust. Olles iga kord ereda päikesevalguse käes, pleegitatakse mõne sekundi jooksul peaaegu kogu meie fotoretseptorite kepikeste pigment. Selleks, et jälle pimedas näeksime, peab see kõigepealt taastuma, A-vitamiin aitab sellel pigmendil taastuda.

Tagasi üles
Back