Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Tartu teadlased leidsid uue meetodi jämesoolevähi tõhusamaks ennetuseks

FOTO: Karl Erik Piirimees

Tartu Ülikooli teadlased leidsid, et jämesoolevähi sõeluuringus kasutatavast samast peitveretesti proovist on võimalik uurida ka mikrobioomi kooslust, mis aitaks tuvastada haigust oluliselt varasemas staadiumis.

Epidemioloogiliste andmete alusel on väidetud, et jämesoolevähi uute diagnooside hulk kasvab 2030ndaks aastaks 60%, mida on seostatud eeskätt elustiili, sealhulgas toitumis- ja liikumisviiside muutumisega.

Praeguses sõeluuringute praktikas püütakse esmalt tuvastada väljaheiteproovidest silmale märkamatuks jäävaid vere jääke, misjärel viiakse läbi koloskoopia, et tuvastada sooleseinal võimalikke kasvajaid. Eestis läbi viidud sõeluuringutel kasutatakse roojast peitvere tuvastamiseks immunokeemilist peitveretesti ehk FIT-testi.

Paraku on sõeluuringuprogrammides hetkel veel mitmeid probleeme: kasutatud meetodid ei ole vähieelsete staadiumite tuvastamiseks piisavalt tundlikud.

«Paraku on sõeluuringuprogrammides hetkel veel mitmeid probleeme: kasutatud meetodid ei ole vähieelsete staadiumite tuvastamiseks piisavalt tundlikud, ühel viiendikul esineb peitveretest valepositiivseid tulemusi ning lisaks võtab Eestis jämesoolevähi sõeluuringutest osa vaid umbes pool kutsututest,» märkis Tartu Ülikooli mikribioomika spetsialist ja töö peamine autor Kertu Liis Krigul.

Aina kasvav hulk tõendeid viitab, et soolestiku mikrobioota ehk mikroorganismide kooslus on jämesoolevähi väljakujunemisel oluliseks teguriks. Nimelt on leitud jämesoolevähile ja ka igale vähistaadiumile omane mikroobikooslus. Seega võiks mikrobioomi analüüsimine koos peitvere testi tulemustega muuta jämesoolevähi diagnoosimise tõhusamaks.

Teadustöö autorid leidsid vabatahtlikke kaasates, et peitveretesti tuube saab kasutada jämesoolevähi sõeluuringutes ka mikrobioomi uurimiseks, vältides sellega lisaväljaheite proovi kogumist ja külmutamist. Kriguli sõnul võiks see meetod olla ka potentsiaalselt kulutõhusam.

«Lisaks vähiuuringutele võiks peitveretesti tuubis väljaheite kogumine olla hea viis uurimaks teisi soolestikuga seotud haigusi, näiteks kõhunäärmevähki, põletikulisi soolehaigusi ja sapiteede põletikku, mida on ka varasemalt juba mikrobioomi muutustega seostatud. Muuhulgas võiks sellist kogumisstrateegiat kasutada ka biopankade, nagu geenivaramu puhul proovide massiliseks kogumiseks, mil kiire külmutamine pole reeglina võimalik,» arvas Krigul.

Tagasi üles
Back