Loetud raamat mõjutab enesetunnet
Juba tuntud õpetlane Aristoteles kirjutas, et lugemine on seotud inimese tunnetega ja võib omada raviefekti.
Raamaturavist, mida kaasajal nimetatakse biblioteraapiaks või kirjandusteraapiaks, aga vahel ka lugemisteraapiaks, on kirjutatud palju. See ei ole viimasel ajal üleskerkinud teema, vaid sellele pöörati erilist tähelepanu Vana-Egiptuses, Vana-Indias ja Vana-Kreekas.
Euroopas hakati keskajal sõna mõju väärtustama ning kasutama hingehoius usulist kirjandust. Tänapäeval saab trükisõna kõrval kasutada ka audiovisuaalset materjali. Näiteks kuulata tekste ja näha filme, mis aitavad tekitada rohkem mõtteid ja seoseid. Et inimene leiaks paremini uusi väärtusi, lisainfot probleemidega toimetulekuks ning et mõistaksime paremini ja sügavamalt iseennast ja ümbritsevat.
Sageli võib lugemise eesmärk olla ka esteetilise elamuse saamine või soov kogeda põnevust. Alati aitab lugemine mõneks ajaks põgeneda reaalsusest.
Vahel aitab ka mõni lause
Teadupärast on tänapäeval palju erinevaid psühhoteraapiaid. Biblioteraapias püütakse abi otsida eelkõige kirjandusest, et laiendada oma teadmisi, saada uusi ideid enda teostamiseks ja eluprobleemide lahendamiseks. Loetu mõjutab meie teadmiste, kogemuste ja emotsioonide kaudu psüühilisi reaktsioone ja enesetunnet. Biblioterapeutiliselt mõjub vahel juba see, kui loeme kasvõi mõnd lauset.
Uued mõtted rikastavad tunnetust ja kindlasti tekib siis negatiivsete mõtete kõrvale ka midagi positiivset. Vahel võib inimene tunda midagi uut lugedes lausa ahaa-elamust – ma taipan! Tunnetuse avardamine toob esile uusi vaatekohti ja seega mitmesuguseid võimalusi tulevikugi mõtestamise suhtes.
Biblioterapeutilises grupis, kus osaleb erinevaid inimesi, saab arutluste käigus kuulata teiste arvamusi, mis rikastab veelgi loetud tekstidest saadud teavet. Seega biblioteraapia on teadmiste poolest hariv ja psühholoogiliselt arendav. Biblioteraapia läbiviija aitab aga muuta selle tegevuse sihipäraseks ja eesmärgistatuks, arvestades osalejate eripära ja probleeme.
Kirjandus võib mõjutada meie psüühilist seisundit, meeleolu, eneseefektiivsust ja muuta isegi meie isiksust. Ammu tuntud tõde on, et teadmatus tekitab ängistust ja ärevust. Saades lugemisel lisainfot, aitab see muuta arusaama oma probleemidest. Kindlasti muutub teataval määral ka emotsionaalne reageering olukorrale. Uued mõtteseosed arendavad mõtlemist ja suurendavad võimaluste tunnetamist.
Samas võib esineda ka olukordi, kus pärast teksti lugemisel tekib hoopis halvem meeleolu. Vahel võib see viia pisarateni. Selline reageerimine viitab negatiivse meeleolu vallapääsemisele, kuid protsess võib vähendada ärevust ja ängistustunnet. Kui jõutakse oma negatiivsete emotsioonidega katarsiseni, kus emotsioon on saavutanud maksimaalse tugevuse, n-ö tõusnud lakke, kus emotsioon enam tugevamaks ei saa minna, siis toimub inimese väärtussüsteemis alateadlik muutus. See, mis enne ärevaks tegi, ei kutsugi enam esile suurt ärevust. Katarsise eesmärk on kaitsta inimese psüühikat ja lõpuks selle üle elanud inimene rahuneb.
