„Meil Narvas, teil Eestis,” kuulsin külaskäigul Narva. See äratas huvi – tuleb minna, et näha, kuidas Narva on muutunud.
Narva ei ole enam välismaa
„Narva ei ole enam välismaa,” ütleb Katri Raik, hiljutine Narva linnapea, kes on selle linnaga üle kahekümne aasta seotud olnud. „Narvas saab ellu viia asju, mida mujal ei saa, tuleb lihtsalt suurelt unistada,” väidab ta. „Aga tuleb teada, kui oled selle valmis saanud, pead sellega ka elama,” vihjab Karti Raik Tartu Ülikooli Narva Kolledžile, mida ta juhtis aastatel 1999–2015.
Teiseks tema ettevõtmiseks sai sisekaitseakadeemia õppehoone, millest on saanud üks Narvas rohkelt pildistatud koht. Selle ees on hiigelbetoonpadi, mis lihtsalt kutsub poseerima.
Peeter Esimene, Paul Keres ja Lenin
Teiste tuntud vaatamisväärsuste hulka kuulub skulptuur Peetri platsil – kes ei oleks Narvas uurinud, mis käik on Paul Kerese ees malelaual, mis kujutab 1975. aastal Vancouveris aset leidnud Paul Kerese ja Walter Browne'i matši reaalset mänguseisu.
Narva peaväljaku juurest algab Puškini allee, mille äärde jääb kohvik Bellaria. „Piirilt tulevad inimesed otse meie juurde,” ütleb müüja. Seal saab maitsta Narva eritoite ja veidike nõukogude parimat nostalgiat.
Puškini tänaval on Aleksandr Puškini skulptuur, mille autor on vene skulptor Mihhail Anikušin, kelle kuulsaim skulptuur on Puškini pronkskuju Peterburi Kunstide väljakul.
Puškini tänav on üks Narva pikimatest, seda mööda jõuab Narva Aleksandri kirikuni, mis valmis mälestuskirikuna pärast tsaar Aleksander II surma 13. märtsil 1881 Peterburis. Abipastor Vladimir Batuhtin muheleb, et tema annab selgitusi Narva eesti keeles, milles on mitu keelt läbisegi.
„Kui keeled segi lähevad, sünnib kokteilkeel,” ütleb Ingerimaa juurtega kiriku abipastor. Ta tööb näite: „Vala mulle kibetka.” See tuleb sõnas kipit, keema. Abipastor on uhke, et kirikus on lift, teine lähim on Riias Peetri kirikus. „Me oleme kahekordsed tšempionid,” naerab ta, „sest meil on ka Ida-Euroopa suurim videoinstallatsioon, 520 ruutmeetrit pikk.” „Taevas Narva kohal” tutvustab Narva ajalugu ja Narva erilist suhet veega.
Vladimir Batuhtin tuli 2002. aastal koos Soome pastoriga Narvasse soome jumalateenistusi pidama, 2013. aastast toimuvad teenistused soome, vene ja eesti keeles.
Vitraažid, mis kirikus kohe pilku haaravad, on teinud Dolores Hoffman. Vitraažid on trikiga. „Tähed on jumalaema vitraažil kokku sobitatud nii, et lugeda saab nii Maria kui ka Narva,” näitab Vladimir Batuhtin. Lifti on kirikusse kindlasti vaja, sest kõrgema korruse aknast paistab nn viiekroonise vaade: teispool Narva jõge asuv Ivangorodi kindlus. See vaade oli Eesti viiekroonise tagaküljel. Muuseumis saab saab aga ülevaate kõikidest kunagistest Narva kirikutest ja Ingerimaa ajaloost. Nn viiekroonise vaadet saab nautida ka Narva lahingu mälestusmärgi „Rootsi lõvi” juurest, kus Lipovka ehk Jõeoru saartel meenutavad puud rohelisi brokoliõisikuid.
Eesti ühes paremini säilinud kaitseehitises Hermanni kindluses on 2020. aasta juunist üllatavalt mitmekülgne interaktiivne püsiekspositsioon. Miks renoveerimine plaanitust pikemalt kestis, vastab ajaloolane Tanel Murre: linnuse liftišahtide avamisel leiti nõukogudeaegne betoonpõrand, mida tuli mitu kuud käsitsi lõhkuda, sest ei olnud teada, kuidas mehaaniline lõhkumine müüridele mõjuks.
Siis kummardub ajaloolane akende kohale ja uurib, mis Narva jõel toimub. „Saared on vee all,” ütleb ta, „see tähendab, et lüüsid on avatud.” See on põhjus, miks tuleks kiirelt Kreenholmi poole tormata. „Kunagi,” meenutab Tanel Murre, „avati lüüsid võimsaks veemänguks 9. mail, praegu ei tea keegi ette, millal Venemaa poolelt vesi valla lastakse.”