Kokkuhoidlik köögis toimetamine ja sügelev peanahk

„Minuga võib juhtuda ükskõik mis, aga enam ma ei murdu. Seisan raudselt püsti, tänu elukoolile. Olen elu jooksul väga palju muutunud. Olen elult oma õppetunnid kätte saanud. Nendest õppinud. Olen muutunud oma mõtetes ja otsustes. Mind ei juhi enam teiste inimeste arvamused, vaid mu enda otsused,” kinnitab Ene Järvis. Foto: Peeter Langovits

Septembrikuu numbris räägib 60+ lugejaga südamest südamesse otsekohene näitlejanna Ene Järvis. Õnneks pole tal elus olnud kunagi tarvidust kellelegi nähvata.

„Kui mõni konflikt tekibki, siis püüan vähemalt õhtuks selle ära klaarida. Endaga peab rahul olema. Tuleks elada nii, et hommikuti poleks häbi peeglisse vaadata. Aga nii uhke inimene olen küll, et kui mõne inimesega ikka veregrupp ei klapi, siis temaga enam ei suhtle. Milleks? Elu on selleks liiga lühike, et ennast ebameeldivate inimeste peale raisata,” lisab “Mõmmis ja aabitsas” Karu Katina tuhandetele lastele ja nende vanematele meelde jäänud näitlejanna kehastatud südamlik ja kaastundlik tegelaskuju.

„Kui palju asju me elus õpime! Alates kõndima ja rääkima õppimisest. Siis algkooli, siis ülikooli. Õpime armastama ja vihkama. Õpime iga päev midagi uut. Aga elamist ei ole mina veel selgeks saanud. See on minu jaoks ammendamatu ja müstiline väärtus. Lõpmatute avastamiste allikas ja mul on selle üle ainult hea meel,” avaldab näitlejanna Ene Järvis 60+ lugejatele.

Vajadus ennast näha on omane kõigile rahvastele kõikjal maailmas, küllap seetõttu on peeglite valmistajaid Eestiski sajandite vältel olnud arvukalt. Erinevatest materjalidest, mitme suuruse ja raamistusega peegeldajatest on nüüdseks saanud meie igapäevaelu lahutamatud kaaslased, ilma nendeta me tavaliselt oma päeva ei alusta. Ütlused „peegel ei valeta” või „tõde paistab peeglist” päriselus siiski paika ei pea, sest peeglid petavad meid alati – näeme sealt ju tegelikkuse pöördkujutist. Kunstiteadlane Anne Ruussaar kirjutab meie peeglitööstuse loo.

Juba tuntud õpetlane Aristoteles kirjutas, et lugemine on seotud inimese tunnetega ja võib omada raviefekti. Raamaturavist, mida kaasajal nimetatakse biblioteraapiaks või kirjandusteraapiaks, aga vahel ka lugemisteraapiaks, on kirjutatud palju. See ei ole viimasel ajal üleskerkinud teema, vaid sellele pöörati erilist tähelepanu Vana-Egiptuses, Vana-Indias ja Vana-Kreekas. Sageli võib lugemise eesmärk olla ka esteetilise elamuse saamine või soov kogeda põnevust. Alati aitab lugemine mõneks ajaks põgeneda reaalsusest. Septembrikuu ajakiri 60+ uurib, kuidas loetud raamat mõjutab enesetunnet.

Kui kõik tervisenäitajad on korras, peanahk aga siiski pidevalt sügeleb, ei ole enamasti põhjus mitte mõni salapärane haigus, vaid kõige tavalisemad juuste pesemisel, palsami kasutamisel või vitamiinide tarvitamisel tehtavad vead, nendib nahaarst dr Kairi Nurm. Siiski võib sügelusel olla ka tõsisemaid põhjuseid alates naha üldisest kuivusest kuni krooniliste tõbedeni (maksa ja sapipõie kahjustused, sclerosis multiplex, diabeet) välja. Kuidas igapäevaelu segava sügeleva peanahaga võidelda ja mida selleks ette võtta, räägivad värskes 60+ septembrinumbris lisaks nahaarst Kairi Nurmele ka Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-õppejõud Kristi Abram ja proviisor Triinu Entsik-Grünberg.

Naljaga pooleks võib öelda, et vanemaealise inimese elu on küllaltki „roosiline” – skleroos, neuroos, artroos jne. Kui me nii „roosilist” elu ei soovi, saame teadliku võimlemise ja toitumisega artroosi ehk liigeste kulumishaigust leevendada. Eakate treener-nõustaja Kai Ilp näitab värskes 60+ septembrikuu numbris ette harjutused, mis aitavad liigesed liikuma panna.

Septembris jätkab 60+ ringreisi Narvas, Narva eesti keeles, kus on mitu keelt läbisegi. „Kui keeled segi lähevad, sünnib kokteilkeel,” ütleb Ingerimaa juurtega kiriku abipastor. Ta tööb näite: „Vala mulle kibetka.” See tuleb sõnas kipit, keema. Abipastor on uhke, et kirikus on lift, teine lähim on Riias Peetri kirikus. „Me oleme kahekordsed tšempionid,”

naerab ta, „sest meil on ka Ida-Euroopa suurim videoinstallatsioon, 520 ruutmeetrit pikk.” „Taevas Narva kohal” tutvustab Narva ajalugu ja Narva erilist suhet veega. Kus Narvas tasub seisatada, kuhu sisse astuda, mida tasub uudistada ja kus keha kinnitada, saab teada värskest 60+ septembrinumbrist.

Mangaan on meile hädavajalik. Kui palju me mangaani vajame, kust me mangaani same kellel on mangaani vajaka ja mis juhtub siis, kui mangaani on vähe, kirjutavad 60+ septembrinumbris meditsiiniteaduste doktor Rando Porosk, meditsiinilise metaboloomika professor Ursel Soomets ja meditsiinilise biokeemia professor Mihkel Zilmer.

Professor Mihkel Zilmer jätkab 60+ septembrinumbris temalt kohtumiste käigus kõige enam küsitud küsimuste-vastustega. Seekord vastab ta küsimusele: „Miks me tahame süüa?”

Eriline salat kapsa ja pohlamoosiga on sisukas. Kui võtta kokku pohlade ja kapsa ühispanus, siis saab sööja tema ainevahetusele toimivas hulgas E-, C- ja K-vitamiini ning folaate ja mangaani ning kaaliumi. Kuidas seda erilist salatit teha, annavad nõu arstiteadlane Mihkel Zilmer ja ajakirjanik Anne Lill.

Piiratud võimalused ja üha kallim toit panevad sageli ahastama, kui palju ikka söögi peale raha kulub. Nutikas ja kokkuhoidlik köögis toimetamine võimaldab kulutada enam elu muudele tahkudele, näiteks hobidele. See pole toiduga nirutamine, vaid igati mõistlik kokkuhoid. 60+ septembrnumbris annab Sirje Rekkor lugejale suure hulga huvitavaid retsepte, kuidas saab kokkuhoidlik pere oma sügisese köögilaua katta.

Septembrinumbris kirjutab Südameapteegi proviisor Mariana Džaniašvili, kuidas hoida südame tervist.

60+ ajakirjast ei puudu ka kolumn. Lahendamist ootab loomulikult ka suur ristsõna.

Mõnusaid mõtteid ajakirja 60+ seltsis!