N, 2.02.2023

Kuidas hoida aju töövõimet?

Epp Veski
, arst ja psühhoterapeut
Kuidas hoida aju töövõimet?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Ristsõna.
Ristsõna. Foto: Ove Maidla

Kuni viimase ajani teadsime, et ajurakud ei taastu. Kuid nüüd on tõestatud, et aju suudab kogu elu, ka kõrges vanuses uusi rakke toota. See tähendab, et ka vanemas eas on võimalik hoida ja parandada oma aju tervist, energiat ja mälu.

Aju on kogu keha ja vaimu juhtimiskeskus, mis reguleerib ja juhib mälu, õppimisvõimet, kogu vaimset energiat ja tervist, emotsioone ja tuju, degeneratiivseid muutusi ning taandarengut.

Aju võtab keskkonnast vastu signaale, reageerib neile, loob vastused ja saadab need oma signaalidena kogu organismile laiali, et keha toimiks, reageeriks ohule, areneks.

Aju kui mälu ait

Aju kui mälu ait juhib maailmatunnetust, õppimist ning isiksuse kasvu ja arengut. Aju töö halvenemine koos vanusega ei ole paratamatu, kuigi esineb sageli.

Elustiil, sealhulgas liikumine ja toitumine mõjutavad märgatavalt aju tööd.

Ajus on kasvufaktor (BDNF – brain-derived neurotrophic factor), mis arenevas organismis juhib närvirakkude diferentseerumist, kasvu ja funktsioneerimist. Täiskasvanul aga närvirakkude omavaheliste ühenduste sünapside teket ja taandumist, millel on tähtis roll õppimisvõimes ja mälus.

1980. aastal kirjeldasid Šveitsi teadlased Yves Barde ja Hans Thoenen neuroplastilisust kui võimet luua ja taastada neid ühendusi, mis võimaldab õppida ja taasõppida ka mitmesuguste häirete korral, ka pärast traumat, infarkti ja insulti.

Uued oskused ja kogemused loovad uusi ühendusi ja sünapseid, kordamine ja praktiseerimine tugevdavad neid. Need ühendused, mida ei kasutata, nõrgenevad. Seega ainult lugemisest ja kuulamisest, mis annavad küll teadmisi, on vähe. Tuleb teha, korrata ja siis teha jälle uusi tegevusi.

Vananemine ja aju

Ilmselt sellest ongi laialt levinud arusaam, et vananedes aju tegevus tunduvalt halveneb, kuna me ei tee enam uusi asju. Isegi vastupidi, lausa vähendame ja tõmbame neid koomale, takerdume rutiini. Kui jääme uudishimulikuks, tahame õppida ja teha pidevalt uusi asju või uutmoodi, hoiame oma aju korras. Aju suudab toota uusi rakke, ühe uuringu järgi kuni 700 uut närvirakku päevas.

Tervislikud eluviisid, nagu aeroobne liikumine ja harjutused, toitumine, ajuharjutused, stressi ja selle mõju vähendamine, pidev uue õppimine ja tegemine, meditatsioon ja palvetamine, hea uni, oma mõtete juhtimine positiivsele soodustavad ajurakkude teket, parandavad aju tervist, aitavad ennetada ja ravida mitmeid haigusi, ka Alzheimerit, Parkinsoni ja ajutraumasid.

Aju töövõimet vähendavad liigne ja kestev stress, halvad või puudulikud lähi- ja sotsiaalsed suhted, unehäired, traumad, liigsed negatiivsed emotsioonid, vähene liikumine, vale toit (eriti liigne suhkur), pidevad negatiivsed mõtted ja uskumused.

Sümptomid on mälu nõrgenemine, unustamine, meeleolu kõikumine, tujutus, apaatsus (ei taha midagi), enesekontrolli langus, ärrituvus, meeltesegadus.

See protsess on tavaliselt progresseeruv, sel puudub spetsiifiline (tablett)ravi, kuid varane märkamine ja diagnoos koos käitumisteraapia ja elustiili muutusega võib saavutada aeglustumise ja peatumise.

Märksõnad
Tagasi üles