Sibulatee ühendab mitut kultuuri ja rahvust ning üllatab kiiksudega
„Tänu meie naabritele – Matrjonale, Ainole, Ninale ja Tanjale – me siin majas olemegi. Kui esimest korda siin peatusime, siis naabrid tulid ning jutustasid maja ja küla ajaloo. Õhtul, kui Tartusse jõudsime, ostsimegi maja ära,” räägib Raul Oreškin Voronja galerii ees seistes.
„Naabrid on hoone fassaadil kõik ära kaardistanud. Kui kalurimaja paadikuuri uksed kinni panna, näeb kohalikke mustreid ja kahte sibulat, millel maakera – kunstnik Hapniku töö. Siia on leidnud tee külalised kõikidelt kontinentidelt peale Aafrika,” ütleb Raul.
Hoone sees oleva näituse on kokku pannud teadlased. Objekte vaadates selgub, et kõik, mis on varem tundunud pöörane, realiseerub, just nagu isesõitvad autod või lähenemine igavesele elule. Õhus on 2021. aasta suve küsimus – kas robotite tehtu on kunst? Proosalisema objektina seisab valgeks võõbatud ja lõhna-installatsiooniks nimetatud kuivkäimla, mis on peamiselt pälvinud väliskülaliste tähelepanu.
Voronja galerii juurde kuulub vahvlilõhn. Kila-kola laadal käivad galerii eestvedajad Raul Oreškin ja Kaili Kask otsimas ennekõike vanu vahvliraudu, sest alates teisest hooajast keeravad nad vahvleid rulli. Kella kuue ajal ilmuvad külalapsed, kes praakvahvlid endale saavad.
Varnjas muutub maailm
Varnja küla on Sibulatee esimene peatuspunkt, kui minna mööda Peipsit Tartust põhja poole. Küla nime seostatakse Peipsi järvel Jäälahingu teele jäänud varesekiviga ja nii on Voronja galerii vapil vares.
Varnja küla vanausuliste palvela, mida võiks lausa kirikuks pidada, seal on Eesti kõige rikkalikum ikonostaas ja tornikiiver meenutab tsaar Saltaani mütsi, jagab Varnja küla tinglikult kaheks, Eesti ja Vene osaks.
Teeäärne roheline maja on Mesi Tare, kus elab perekond Mesi, kes agaralt üritusi korraldab. 2017. aastal leiti just seal Eesti meister sääsepüüdmises.
Herling Mesi õpetab samovare õigesti kasutama. Samovarimaja sai valmis augustis 2020. Esimene eksemplar tuli Tartu kuurist, viiendast samovarist otsustati neid koguma hakata ning Herling Mesi ja abikaasa Marko kogus on praegu üle 130 samovari.
Mõni inimene tuleb siia lausa oma samovariga, et õppida samovari kasutama. Teine Herlingi kirg on täpilised tassid, need meenutavad vanaema nõusid uhke sektsioonkapi klaaside taga. Herlingi enda kaunilt dekoreeritud kapis on üle 500 tassi. Tee valatakse joomiseks aga traditsiooniliselt alustassile, sest samovarist tuleb tuline vesi, mis teetõmmisele peale valatakse.
Teeks on põdrakanepist valmistatud ivan tšai, mis pidavat lausa 99 häda vastu aitama, naerab Herling. Tee kõrvale pakub Herling sibulapirukat. „Sibulatega ma ei koonerda,” ütleb ta, „pool kuni kilo läheb ühe piruka sisse, mis on vanade retseptide järgi ahjus tehtud.”
Igaühel on siin oma retsept. „Suurim erinevus on selles, et piruka sisse läheb ka perenaise hingesoojus,” lisab Herling.
„Talupojatarkus on eluga Varnjas kaasa tulnud, näiteks arusaam, et kõike ei pea tegema kiirustades nagu linnas, elada tuleb loodusega ühes rütmis,” räägib Herling. „Elame kiriku ümber, meie elu on esmajärjekorras seotud aianduse ja järvega. Siin on tore oma keel, kus eestikeelseid sõnu mugandatakse vene keelde. Näiteks ei tõlgita ametiasutusi, näiteks Maksu- ja Tolliamet,” muheleb Herling.
Ta tajub iga päev, et õhustik ja eriline tunne ei lase tal pealinna tagasi tahta. „Naabritele lähed paadiga külla, elu on teistmoodi, teises rütmis. Nagu oleks välismaal, ütlevad meie külalised.”
Väga populaarseks on saanud Mesi Tare paadimajutus ja vanade kalapaatide kogust on saanud ööbimiskohad, ühes isegi saun sees. Kuna nõudlus on suur, siis tuleb neid peatselt juurde ja nimigi on valmis: Majutuslaevastik. Herling sõnab, et elab juba kaheksandat aastat Varnjas ega kahetse, et armastus ta siia tõi.
Kunst Lendavas Laevas
Paarisaja sammu kaugusel Samovarimajast ja Voronja galeriist Peipsi poole leiab kodurestorani Lendav Laev. „Kaks aastat tagasi tulime Raulile suveks külla. Saime teada, et sõbra maja jäi vabaks ja jäimegi, ütleb maali- ja toidukunstnik ning Tartu veinibaari Vein ja Vine üks omanikke Martin Laiapea. „Nüüd tulevad sõbrad ise siia.”
