Väga järsu ja tugeva peavalu korral tuleb kiirabi kutsuda
Ootamatult tekkinud väga tugeva peavalu korral tuleks kindlasti EMOsse pöörduda, sest tegemist võib olla hemorraagia ehk ajusisese verejooksuga.
Teised ajuhemorraagia sümptomid on järsk tasakaaluhäire, ühe kehapoole tuimus, topeltnägemine, ütleb Ida-Tallinna Keskhaigla neuroloog Inga Kalju. Ning rahustab: „Peavalu üksinda ei anna alust kahtlustada inimesel ajukasvajat, sel esineb ühekorraga rohkem sümptomeid.“
Kiirabi kutsumist vajavat peavalu on inimesed kirjeldanud kui väga järsku ja tugevat, nagu kõige hullemat valu, mida nad elus on kogenud. Meedikute keeles iseloomustatakse seda tüüpi peavalu „pikselöögi peavaluna”.
Kuna ajukasvajad esinevad harva ja nende neuroloogilised sümptomid on väga erinevad, on ainult patsiendi enda kaebuste põhjal perearstil võimatu kasvajadiagnoosi panna.
Kahtluse korral peab perearst patsiendi suunama neuroloogi vastuvõtule, kes saadab ta aju visualiseerivale uuringule.
„Tegelikult kõige parem ja sagedamini kasutatav ajuuuring on hoopis magnetresonantstomograafia, aga ka kompuuteruuring on hea näiteks aju hemorraagia kinnitamiseks, pigem aga erakorralistes situatsioonides, kinnitab dr Inga Kalju.
Ida-Tallinna Keskhaigla neuroloog Inga Kalju, millal võib peavalu taga olla ajukasvaja?
Ajukasvaja üks sümptom võib tõepoolest olla peavalu, kuid enamasti hommikuti koos iivelduse ja oksendamisega.
Valu kannatamise ja muretsemise asemel tuleks loomulikult minna arsti juurde. Kui inimesel on oma migreenihood aga teada, siis ei peaks küll tühja koha pealt hakkama endal ajukasvajat kahtlustama. Pöörduda tuleks pigem siis, kui peavalu muutub teistsuguseks ja eriti kui esineb lisaks neuroloogiline sümptomaatika – tasakaaluhäire, ühe kehapoole nõrkus, kõnehäire, mäluhäire.
Peavaluga arsti poole pöördunud patsienti küsitletakse põhjalikult, tema peavalu olemust analüüsitakse ja tehakse vajalikud protseduurid. Alles seejärel saab inimese suunata kompuutertomograafilisele uuringule, et määrata talle sobiv ravi.
Tugevat peavalu tunneb ajukasvajaga patsient tavaliselt hommikuti, vahetult pärast ärkamist. Kuna kasvaja on ajus, tekitab see taju- ja liikumishäireid. Keha ei allu enam kontrollile. Lisaks võivad halveneda nägemine, kuulmine ja muud meeled. Suurel osal ajukasvajasse haigestunutest annab see tunda epilepsia näol. Peavaludega võivad kaasneda palavik, öine higistamine, nahalööve.
Kuidas ajukasvaja tekib?
Ajukasvajaid esineb igas vanuses inimestel ja nende tekkepõhjused on teadmata. Ainult väga üksikud vormid on pärilikud. Ajukasvajate profülaktika puudub ja neid ennetada pole võimalik. Ajukasvajate ravi on üldjuhul kirurgiline. Healoomulised ajukasvajad on enamasti võimalik täielikult eemaldada ja patsiendid paranevad täielikult.
Eestis diagnoositakse aastas ligi 200 esmast ajukasvaja juhtu, seega on tegemist üpris haruldase haigusega. Hoopis sagedasemad on inimesi vaevavad nn primaarsed peavalud. Peavalud jagunevadki primaarseteks ja sekundaarseteks. Primaarsed peavalud esinevad inimestel kõige sagedamini, samas pole selliste peavalude taga mingit tõsisemat haigust. Sekundaarsete peavalude taga võib sageli olla tõsine haigus, sh ajukasvaja, ajuveenide tromboos jne.
Mis on moodne peavalu?
Viimastel aastatel räägitakse isegi nn tänapäevasest peavalust, mida põhjustab pidev stress. Ennekõike kimbutab see inimesi, kes esitavad endale suuri nõudmisi ja teevad pingelist vaimset tööd. Samas on neil pideva tööstressiga raske toime tulla. Peavalu hakkab pikapeale häirima tööd ja isiklikku elu.
Arsti juurde tasub minna siis, kui inimesel algavad pärast 50. eluaastat äkitselt peavalud või on ta oma peavaluga juba harjunud, kuid peavalutüüp ühtäkki muutub. Ohu märk on ka köhimisel, kummardamisel, kehaasendi muutmisel või pikali heites algav peavalu.
Kas meeste pea ka valutab?
On üks peavalu tüüp, mis on valdavalt meestel, ja sellega tulevad mehed küll arsti juurde. Selle nimi on kobarpeavalu ja seda esineb üha rohkem. Kobarpeavalu on tugev ühepoolne valu silma ümber või oimukohal. Valu võib tekkida ülepäeviti kuni kaheksa korda päevas. Valuga kaasnevad muu hulgas pisaravool, ninakinnisus, nohu, lauba ja näo higistamine.
Kobarpeavalud algavad tavaliselt juba nooremas keskeas ning tänini on selgusetu, miks meestel kolm korda sagedamini kui naistel. Hood esinevad periooditi, 4–8 nädala vältel. Valu algab suhteliselt kiiresti, mõne minuti jooksul ja kestab tavaliselt 45 minutit kuni kolm tundi. Vahel võib selliseid hooge esineda päevas lausa mitu.