Tartu ühendab kultuuri, head mõtted ja värvika tasakaalu

Taavi Jaadla, kes on seitse aastat Jõmmu kapten, tutvustab hallis lodja raudu, sepistatud kruvisid, tekinaelu, sinkeleid ja linatakku. Foto: Thea Karin

Tartumaisus tuli meie ellu eelmisel aastal, kui hakkasime kriisist väljuma,” tunnistab Tartu turundusstrateegia juht Helen Kalberg.

„Mõtlesime, et tartumaalanegi ise ei tea Tartu linnast ja seda tuleb tutvustada. Hea näide on Ula baar – mõnus koht Toomemäel, natuke orus, külgedelt varjatud – see iseloomustabki tartumaisust,” tutvustab Helen Kalberg. Kes teakski seda paremini kui Tartu linna turundusstrateegia juht aastast 2016. „Meie eesmärk on teha asju nii, et nii linlasel kui ka külalisel oleks siin hea olla: mugav liikuda, piisavalt kultuuri ja meelelahutust,” lisab ta.

Liikumiseks sobib Tartus rattaringlus – 800 jalgratast ja 80 rattaparklat. Autot, ütleb Helen, Tartus vaja ei olegi. Rattaringlus laieneb ka Tartu ümbrusesse. Aga veesõidukidki on tähtsad. Jõematkade sari „Avasta Emajõgi” on sel aastal mitmekülgne, on ka kanuud ning Sisevete Festivali tarbeks tuuakse välja n-ö raskekahurvägi.

Helen Kalbergi isiklikud lemmikud on suvekontserdid, mis toimuvad tavatutes paikades, mõnusates jõekäärudes ja kohtades, kus tavaliselt pole harjutud muusikat kuulama.

Avasta Emajõgi

„Kaua on oodatud, et Emajõgi jälle ellu ärkaks,” ütleb Helen Kalberg. Sellele aitas kaasa seltskond noori loodusentusiaste, kes otsustasid, et lodi kuulub Tartu ja linna ajaloo juurde ning see tuleb ellu äratada.

Enne seda nähti lotja viimati sõitmas 1950. aastatel. Lodi Jõmmu on 12 meetrit pikk, 7,5 meetrit lai, süvist on paberite järgi ainult 70 cm, kuigi raskust on laeval 30 tonni. „Selline lodi sobibki hästi just Peipsi ja Emajõe madalates vetes seilamiseks,” selgitab sõidul mööda Emajõge kapten Taavi. Lodjad ehitati hansakogede eeskujul, neid peetakse viikingiaegsete kaubalaevade järeltulijaiks. Koge oli keskaegne ühe- või kahemastiline purjelaev, mis oli kasutusel kauba- ja sõjalaevana.

Praeguse aluse tekil on lambanahad pehmeks istumiseks ja avaras sisemuses köök, et jahedamal ajal kuuma teed teha. Sildudes heidame pilgu lodjakotta, paar sammu Lodja Ootamise Kohvikust on laevaehitushall, kus saab katsetada vanu töövõtteid endisaegsete tööriistadega. Pisikese lodjamudeligi võib valmis ehitada. Seintel on hulgaliselt infot viikingiajast ja lodja ülesehitusest.

„Kui kolisin perega Tartusse, siis juhuslikult majja, kus elasid Priit Jagomägi ja Liselotte (Liisa-Lota Kaivo), kes ongi Lodjakoja eestvedaja. Nemad kutsusidki vaatama. Tundus nii vahva, et läksin Tartu merekooli, mis on ainuke kool Eestis, kust saab sisevete laevajuhi paberid. Nüüd olen juba seitse aastat kapten Jõmmul,” räägib Taavi Jaadla ja tutvustab hallis lodja raudu, sepistatud kruvisid, tekinaelu, sinkeleid ja linatakku. Põranda on noored ise teinud. „See on ristitammeklots, kõige kõvem osa, seega peab kulumisele hästi vastu, lausa tuhandeid aastaid ja annab hallile erilise hõngu,” ütleb kapten.

Ühele lauale on kogutud kalade maketid. Oma silmaga võib näha, milline on kaitsealune tõugjas. „Emajõe kõige suurem kala on säga, kes võib kasvada kolme ja poole meetri pikkuseks ja 200kiloseks. Tema imeb oma saagi endasse, nii et kui teid keegi ujumisel hakkab endasse imema, siis teadke, see on säga,” naerab kapten.

Nõukogudeaegsest tööstusest loomekeskuseks

Tartu kesklinnas asuvas loomemajanduskeskuses leiab mõnusa siseõuega kohvik-restorani Spargel, mille asutasid kolm kokka Ahto Kikas, Roman Kljutšivski ja Olger Vagul. Kõige pikema kogemusega peakokk Ahto Kikas mõtleb välja menüü. Roman Kljutšivski aga igatseb dokumendimajanduse juurest, mis tema õlgadele pandud, tagasi kööki.

Söögikoha nimetus justkui vihjaks, et tegemist on taimetoidurestoraniga. „Meil oli Tartus baar Möku, aga ega siis külalised mökud polnud,” naerab Roman Kljutšivski. Spargli hittroad on need, mis menüüst korra kadusid, aga tuli jälle tagasi võtta. Sel põhjusel pannakse neid nüüd ka purkidesse. „Kõigi aegade lemmik on brüleekreem, mis on ka kõige uuemas menüüs sees. See kolmekäiguline menüü on koostatud Olav Ehala lemmiktoitudest, kes armastab lihtsust, lisatud on aga veidi restorani võlukunsti,” ütleb Roman Kljutšivski.

Aparaaditehases on hulk restorane, näiteks Kolm Tilli, Aparaat ja Trikster Tihane. Viimasest leiab palju raamatuid. Aparaaditehase pikaaegne tegevjuht Erki Pruul leiab ka ise siin lõuna ajal lugemiseks mõne vana Tähekese, Nooruse või midagi muud.

Kunagises Eesti NSV suurimas aparaaditehases Riia ja Kastani tänava nurgal tegutseb nüüd loomelinnak. Foto: Thea Karin