Hambaarst seletab, miks peljatakse eemaldatavaid hambaproteese

FOTO: Diana Polekhina/Unsplash

Kaotatud hamba asendamiseks on mitmesuguseid viise, sealhulgas eemaldatavad hambaproteesid ja implantaadid, ent ükski neist ei asenda looduse poolt loodud hammast. Et vältida hamba kaotust, tuleb pöörata tähelepanu nii oma elustiilile kui ka suuhügieenile.

Tartu Ülikooli ortopeedilise stomatoloogia lektor Olev Salum rääkis Kuku raadio saates „Kuue samba taga“, et kõige rohkem annavad hambaarstidele tööd hambakaaries, hamba-igemehaigused ning hambaid paigast liigutavad traumad ja muud haigused.

„Hambad peegeldavad inimese elustiili ning kaaries ja hamba-igemehaigused on väga selgelt seotud harjumustega: kui kordad tegevust, saad harjumuse; kui kordad harjumust, saad saatuse,“ rääkis Salum. Ta tõi esile esmase, mida oma hammaste tervise jaoks teha saab: pesta regulaarselt hambaid ning mitte suitsetada.

Kui hammas on kaotatud, siis on soovitatav see asendada. Salum, kes on oma töös hambaarstina keskendunud hambaproteesimisele, näeb üha enam, et keskealised ei taha kaotatud hammast asendada suust eemaldatavate proteesidega.

„Eks nende proteesidega on ka palju ajas kuhjuvaid probleeme. Igemele toetuvad proteesid mõjuvad halvasti nii igemele kui ka limaskestale. Probleem on ka nende püsivusega, mis tekitab ebamugavust ja on peamine põhjus, miks nendest proteesidest loobutakse,“ kirjeldas Salum. Isegi täielikult hambutute inimeste seas on tema sõnul ligi 10% neid, kes loobuvad eemaldatavatest proteesidest.

Nende eluiga on maksimaalselt kolm ja pool aastat ning siis tuleb need välja vahetada.

„See proteesiliik on kaugel täiuslikkusest. Nende eluiga on maksimaalselt kolm ja pool aastat ning siis tuleb need välja vahetada. Probleem ei ole mitte proteesi kulumises, vaid selles, et inimene muutub,“ selgitas ta.

Eemaldatavate proteeside asemel on aga mitmeid muid võimalusi, sh klassikaline proteetika ehk sildproteesimine ja ka implantatsioon, mis on praegu kujunenud inimeste esmaseks valikuks. „Hea meel on, et inimeste maailmavaates on toimunud muutus: niipea kui prognoositakse hamba kaotus, mõeldakse ka sellele, kuidas hammast asendada,“ arutles Salum.

Hambaarsti hinnangul on hambaproteesimine aga juba tulekahju kustutamine ning ta rõhutab, et kõige olulisem on pöörata tähelepanu ennetusele. „Peame panema rohkem rõhku laste hambaravile ja ennetustööle ning kulutama selleks ka rahalist ressurssi. See on tuleviku võti. Kui jätame varases lapsepõlves, lasteaia- ja koolieas midagi tegemata, siis maksab see kätte terve järgneva elu jooksul,“ nentis Salum.

Tagasi üles
Back