Moodne smuuti peidab endas kasulikku, ka mittemaitsvat kraami

Smuuti. FOTO: Arvo Meeks

Toitu, mis meie hammaste eest juba kenasti peeneks tehtud, on seeniori kehal kergem omastada. Pealegi saab smuuti sisse selliseid tervisele kasulikke toiduaineid „peita”, mida me muidu ehk süüa ei tahaks, kuigi perearst või toitumisnõustaja on neid soojalt soovitanud.

Smuuti on praegusel ajal väga popp ja toitumistarkade soovitatud nii hommikueineks, lõunaeine eelroaks või magustoiduks, vahepalaks kui ka õhtueineks. Samuti soovitatakse smuutit juua kaalu kontrolli all hoidmiseks, üldiseks toonuse tõstmiseks ja mitmete tervisehäirete korral.

Smuuti on sada aastat vana

Smuuti eelkäijaid, püreestatud puuviljajooke hakati valmistama juba eelmise sajandi algupoolel, 1920ndate alguses. On teada selline mees nagu Julius Freed, kes tegi esimesi katsetusi, püüdes leida toitu, mis ei ärritaks tema tundlikku kõhtu. Ta armastas juua värskelt pressitud apelsinimahla, aga see oli tema kõhule liiga happeline, seepärast proovis ta mahlale lisada erinevaid toiduaineid, et jooki mahedamaks muuta.

Noormehe sõpradele need katsetused meeldisid ja jooke hakati kutsuma „Juliuse apelsinideks”. 1960ndatel hakkas levima nimetus smuuti, esialgu nimetasid smuutideks enda valmistatud puuviljajooke hipid.

1970ndatel hakkas samalaadsete jookidega katsetama Steven Kuhnau, kes kannatas laktoositalumatuse all ega saanud juua piimakokteile. Tema valmistas jooke värsketest puuviljadest, jääst ja mahlast. Avastanud jookide suurepärased maitsed ning mitmed tervistavad omadused, pani ta poe nimeks „Smuuti Kuningas”. Nimetus smuuti saigi laialdasemalt tuntuks just sellest tervislikust toidupoest, kus värsketest puuviljadest valmistatud jooke müüdi smuuti nime all.

Midagi enamat kui puuviljajook

Smuutis kasutatavate toiduainete valik ja maitsestamisvõimalused on tohutu avarad. Smuutis tarvitatakse puuvilju, marju, köögivilju, maitsetaimi nii värskelt kui ka

külmutatult. Kasutatakse puuvilja-marjamahla ja köögiviljamahla, piima, keefiri, jogurtit. Samuti on hakatud smuutisse lisama teraviljahelbeid, pähkleid, seemneid. Väesmuuti valmistamiseks on poodidesse ilmunud arvukalt just selleks mõeldud segusid.

Puuviljadest sobib smuuti sisse panna banaan, õun, pirn, kiivi, ananass, virsik, nektariin, tsitruselised (greip, apelsin, sidrun, laim), mango, melon, arbuus, avokaado.

Marjadest sobivad vaarikad, mustikad, maasikad, kirsid, murelid, viinamarjad, astelpaju, mustad sõstrad, punased ja valged sõstrad, tikrid.

Köögiviljadest on paslikud spinat, lehtkapsas, varsseller, kurk, lehtsalatid, jääsalat, Rooma salat, rukola, aedpetersell, idandid, punapeet, porgand, kõrvits. Kevadel saab kasutada ka karulauku, harilikku naati, nõgest, nurmenukku ja teisi soovikohaseid taimi.

Maitsetaimedest sobib basiilik, mündid, selleri- ja petersellileht, meliss, basiilik.

Vedelikuks sobib vesi, värskelt pressitud puuvilja-, marja- või köögiviljamahl, kodune õunamahl ja muud mahlad, jahutatud taimetee, maitsestamata jogurt, keefir, aga ka ehk vähem tuntud piimad, nagu mandlipiim, riisipiim, kaerapiim, kookospiim. Kevadel ka kase- või vahtramahl.

Tagasi üles
Back