Pettai: Eesti vajab uut poliitikat 50+ inimeste suhtes

27. mail esitletakse Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi (EAÜI) üleriigilist uuringut vanemaealiste huvide kaitsest Eesti asutustes ja organisatsioonides.

Eesti vanemaealiste põhiprobleemid on vaesus, raskendatud ligipääs teenustele ja digitaalse pädevuse puudumine. Euroopa Liidus on Eesti vanemaealised iseseisva toimetuleku poolest alles 20. kohal.

«Minu hinnangul on suurim probleem vanemaealistega tegelemisel aegunud mõtteviis,» ütles uuringut juhtinud teadlane Iris Pettai. «Neid nähakse kui väeteid, riigist sõltuvaid inimesi. Aga eakad tahavad ja suudavad panustada ühiskonna arengusse, olla koheldud võrdväärselt. See uuring näitas ilmekalt, et Eesti vajab uut poliitikat 50+ inimeste suhtes. Senine hoiak soosib passiivsust, tekitab tõrjutust tööjõuturul ja süvendab stereotüüpe,» lisas Pettai.

85% küsitlusel osalenud 357 organisatsiooni esindajast kinnitas, et nende asutus, organisatsioon või ettevõte on seotud oma tegevuses vanemaealistega. Peamiselt kätkeb see tervishoiu, sotsiaaltöö, hariduse ning avaliku haldusega tegelevaid asutusi. Samas tunnistasid tööandjad, et tööd pakutakse meelsamini noortele (86%) ja oluliste otsuste juures vanemaealiste arvamust ei küsita (38%). Tõrjutus tööturul ja piiratud ligipääs infole ning tööandjate suutmatus kohandada töökohti on probleem 60-73% juhtudest.

Uuringust ilmneb ka, et kohalike omavalitsuste pakutavaid teenuseid hinnatakse kvaliteedilt madalaks ja ligipääsu nendele ebapiisavaks. Esineb vanemaealiste diskrimineerimist. Kuid ülekaalukalt tõuseb esinumbriks eakate vaesuse probleem – väiksed pensionid ja elamine vaesusriskis. Nii on vastanud 96% uuringus osalenud organisatsioonide esindajaist.

Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsleri Rait Kuuse sõnul toetab sotsiaalministeerium strateegilise partnerluse mudeli kaudu vanemaealiste huvikaitse arendamise programmi, mille eesmärk on probleemide väljatoomise kõrval pakkuda ka lahendusi. «Vananeva ühiskonnana peame järjest enam pöörama tähelepanu vanemaealiste kaasatusele. Alates teadlikkuse tõstmisest ja koolitustest kuni nõuandvate kogude tegevuseni kohalikul tasandil. Soovime, et meie partnerorganisatsioonid areneksid ning oskaksid ja tahaksid rohkem kaasa rääkida oma heaolu puudutavates valikutes,» ütles Kuuse.

Organisatsioonide küsitlus vanemaealiste huvikaitse teemadel on osa sotsiaalministeeriumi ja MTÜ Kuldne Liiga koostööprojektist «Vanemaealiste huvikaitse võimekuse arendamine».