/nginx/o/2021/05/20/13790776t1hcbb4.jpg)
Kui immuunsüsteem pöördub nakkusetekitajatega võitlemise asemel iseenda vastu, kutsub see esile immuunreaktsiooni, mis põhjustab küllaltki tõsiseid autoimmuunhaigusi. Üks neist haigustest on luupus, mille eri tahke hakkavad Tartu Ülikooli meditsiiniteadlased koostöös arstidega vähemalt saja Eesti patsiendi peal põhjalikumalt uurima.
Nagu enamik autoimmuunhaigusi, kimbutab ka luupus ennekõike naisi. Haigus annab endast märku enamasti nooremas eas ning selle üks iseloomulik tunnus on ninal kitsam ja põskedel laiem, liblikakujutist meenutav lööve näol. Osal patsientidel võib haigus aga haarata kogu organismi. Haigus ei ole väljaravitav, aga selle sümptomeid saab raviga kontrolli all hoida.
/nginx/o/2021/05/20/13790754t1h3d21.jpg)
Tartu Ülikooli rakulise immunoloogia professor Kai Kisand rääkis luupusest ja kavandatavast uuringust Kuku raadio saates „Kuue samba taga“.
Tema sõnul ollakse praegu seisukohal, et luupus ei olegi mitte haigus, vaid sündroom, mille varjus on mitu põhjuslikku haigust. „Näiteks neerukahjustusega haigusel on omad ja nahakahjustusega haigusel omad patomehhanismid, nii et saame selle haiguse jagada eri kategooriatesse, mis vajavad erisugust ravi ja käsitlust,“ kirjeldas Kisand.
Luupuse selgeid tekkepõhjusi ei oska teadlased senini nimetada, kuid oma roll on I tüüpi interferoonide (teatud valkainete) ületoodangul. Kui muidu on I tüüpi interferoonid tuntud eelkõige oma viirusevastase kaitse poolest, siis ülemäärasel tootmisel panevad nad organismi immuunmehhanismid veelgi intensiivsemalt tööle ning see võib viia autoimmuunhaiguste tekkeni: luupuse kõrval mõjutavad ületoodetud interferoonid ka näiteks vitiliigo ehk naha valgelaiksuse ja kilpnäärme autoimmuunsete haiguste teket.
Eestis ei ole luupusega patsiente palju, sest see on haruldane haigus, ent koostöö rahvusvaheliste partneritega annab Eesti teadlastele võimaluse saada teadustööks materjali ka teiste riikide patsientide põhjal.
Professor Kisandi juhtimisel alustati koostöös Ida-Tallinna Keskhaigla ja Tartu Ülikooli Kliinikumiga viieaastast projekti, mille eesmärk on jälgida Eestis vähemalt sadat luupusega patsienti ning uurida haiguse erinevaid kategooriaid.
Vaatame ka patsientide kokkupuudet viirushaigustega, sest on võimalik, et luupuse vallandajaks ja haiguse ägenemise põhjustajaks võib olla mõni krooniline viirusinfektsioon.
„I tüüpi interferoonid mängivad ühtedel luupusega patsientidel suuremat rolli kui teistel. Üritamegi aru saada, kuidas haiguse kulg nende puhul erineb ja kas immuunrakkudes on iseärasusi, mis viitavad pisut teistsugusele haiguse mehhanismidele. Vaatame ka patsientide kokkupuudet viirushaigustega, sest on võimalik, et luupuse vallandajaks ja haiguse ägenemise põhjustajaks võib olla mõni krooniline viirusinfektsioon, nagu Epstein-Barri viirus või tsütomegaloviirus,“ kirjeldas Kisand.
Ta rõhutas, et haiguste immunoloogiliste ja patoloogiliste mehhanismide tundmaõppimise kaudu võib jõuda väga tõhusa ravini. „Immunoloogia tundmine on aidanud leida mitmetele nii autoimmuunsetele kui ka autopõletikulistele haigustele tõhusa ravi. Üks edulugu on näiteks psoriaas, mille raviks on nüüdseks välja töötatud väga tõhusad bioloogilised ravimid.“
/nginx/o/2016/11/23/6103877t1hd14d.png)