Ühest tervest forellist saab mitu toitu

Sirje Rekkor
Copy
Forell.
Forell. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Kõigile pole antud naudingut forelli oma käega jõest välja tõmmata, kuid sööma oleme seda suurepärast kala kõik mihklid. Kalakasvandusest pärit vikerforelli on õnneks enamikus suuremates kauplustes peaaegu kogu aeg võimalik osta, aeg-ajalt isegi sõbraliku hinnaga.

Eesti vetes elab looduslikult meriforell ja jõeforell (rahvapäraselt hõrnas), kalakasvandustes kasvatatakse ka vikerforelli ehk vikerhõrnast. Meriforell on tavaliselt 30–70 cm pikkune ja kaalub 1–5 kg, kuid leidub ka 12–13 kg kaaluvaid kalu. Jõeforelli pikkus on tavaliselt 25–35 cm, kaal 200–500 g, harva kuni 2 kg.

Eestis kasvab vikerforell keskmiselt 30–60 cm, maksimaalselt 90 cm pikkuseks ja kaalub keskmiselt 3–4 kg, Eesti rekord on aga 5,6 kg. Looduslikus konkurentsis, kui peaks kusagilt kasvandusest vabasse vette pääsema, jääb vikerforell jõeforellile alla.

Esmakordselt toodi vikerforell Eestisse 19. sajandi lõpus tsaariaegse Venemaa kaudu. Tänapäeval on suurmaid kalakasvandusi Eestis alla kümne ning suurem osa meie toidulauale jõudvast vikerforellist on kasvatatud Soomes ja Norras.

Kaunis loodusteos

Kalle Kroon on oma 2016. aastal ilmunud raamatus jõeforellist kirjutanud: „Jõeforell kristallselges allikaojas on looduse kauneimaid teoseid. Mitte ainult imetore, maasikpunase- ja mustatäpiline ning vikerkaareläikelises kostüümis sädelev forell, vaid ka puhas vesi – selge ja puhas, külm ja karastav allikavesi – üks neljast algelemendist, eluandev läte. Ja milline jõud ning kiirus, meelte erksusest rääkimata! Jõeforellile on pühendatud palju ülistuslaule muusikas, nagu Schuberti soololaul „Forell” või „Forellikvintett” keelpillidele, ning palju kauneid ridu kirjanduses, nimetagem Hemingwayd või meie kodumaa kirjameest Karl Ehrmanni.

Selgeveelised forelliojad koos looduskauni kaldakooslusega on korduvalt inspireerinud meie maalikunstnikke.

Selgeveelised forelliojad koos looduskauni kaldakooslusega on korduvalt inspireerinud meie maalikunstnikke, nagu Jaan Vahtra, Elmar Kits ja Villem Ormisson, kes olid ka ise entusiastlikud forellipüüdjad, sest forellipüük, eeskätt kunstputukaga, on oma elegantsis ja esteetilises kauniduses sportliku kalapüügi kõrgemaid kvintessentse.” Kas pole kaunis?

Üks kala, nädala jagu lõunaeinet

Kui osta poest või turult terve roogitud fikerforell, kaalub see, kui võtta vikerforelli kesmiseks eluskaaluks 3,5 kg, keskmiselt 2,6 kg. Kui jagada sellise kaaluga kala näiteks nädala peale, saame umbes 370 g igaks päevaks, kahest inimesest koosnevale leibkonnale siis umbes 185 g toorest ehk olenevalt toidust ja kuumtöötlemise viisist 100 g või veidi rohkem valmiskala inimese kohta. Nii et üheks kalanädalaks on lõunasöögid olemas.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles