Eesti teadlased avastasid, et ka ühekordseid maske saab pesta

Nõukogu otsustas, et instituut läheb edasi lihtsama üheastmelise struktuuriga, mis koosneb laboritest. Näiteks atmosfääri- ja keskkonnateaduste labori juht on keskkonnafüüsika professor Heikki Junninen. Foto: Margus Ansu

Eesti teadlaste laborikatsed näitasid, et kui ühekordsetele meditsiinilistele maskidele valada äsja keenud vesi ja neid seal viis minutit desinfitseerida, ei lange nende kaitsevõime just märkimisväärselt. Samuti pesti katse käigus maske pesumasinas ja ka pärast mitmekordset töötlemist kaitsesid need osakeste eest paremini kui paljud korduskasutavad näokatted.

Tartu Ülikooli keskkonnafüüsika professor Heikki Junninen selgitab, et ühekordse maski nimi tuleb sellest, et need on mõeldud meditsiiniasutuses ühekordseks kasutamiseks ja seal ei tohiks neid kasutada mitu korda. „Meie kasutame meditsiinilisi maske tänaval ja poes kui kogukonnamaske, sest need on head filtreerivad maskid. Ja siin me ei peaks kinni hoidma ühekordse kasutamise reeglist,” kinnitab ta.

Keskkonnafüüsika laboris lõppes aprillikuus eksperiment, kus ühekordseid maske pesti pesumasinas 60 kraadiga, keedeti või hoiti kuumas vees viis minutit ning testiti osakeste filtreerimisvõimet pärast seda. Pärast kümnekordset töötlust mõõdeti maskide võimet osakesi filtreerida ja hingatavust.

Tulemused näitasid, et kui enne püüdis mask kinni 98 protsenti osakestest, siis pärast kümnekordset pesemist 60 protsenti. „Kui võrdlusesse panna tavaline kangast mask, kus pole filtreerivat materjali, siis kümme korda pestud ühekordne mask on ikkagi parem,” toob Heikki Junninen võrdluseks.

Üllatavad ja mitmes plaanis head tulemused selgusid aga siis, kui maske desinfitseeriti viis minutit äsja keedetud kuumas vees – pärast sellist kümnekordset puhastusmeetodit langes maski filtreerimise võime vaid 85 protsendi peale, mis tähendas, et maski filtreerimisomadused eriti ei muutu, kuid üle 90kraadises keskkonnas viirus deformeerub

või laguneb kahe minutiga. „Nii hea tulemus meid isegi veidi üllatas. Maskide filtreerimisvõime vähenes iga korraga nii vähe ja ma usun, et maski võib puhastada nii ka 20 korda – siis väheneb filtreerimisvõime umbes 70 protsendi peale ja tegu on ikka veel hea maskiga,” lisab ta.

Apteegimaskide eelis on Junnineni sõnul ka see, et nende hingatavus on väga hea, mistõttu neid on mugav kanda, isetehtud maskid võivad olla raskemini hingatavad ega filtreeri nii hästi.

Maskide kvaliteet on seinast seina

Mullu sügisel testis Heikki Junninen laboris koos tudengitega 139 korduskasutatavat maski, mille Eesti inimesed üleskutse peale laborisse saatsid, ja tõdeb, et päris paljud neist oli kvaliteedilt üsna halvad ja mõni väga hea. Kel soovi, saab tulemustega tutvuda aadressil atmos.ut.ee/et/masks/.

Suurest analüüsist esile kerkinud Eesti tootja T-Style maske soovitab Heikki Junninen endiselt, sest nende filterkangas töötab väga hästi. Ka neid desinfitseeritakse sama moodi kuumas vees.

Ühekordsete apteegimaskide kasuks räägib aga tema sõnul hind. Kui korduskasutatav mask maksab keskmiselt 10 eurot, siis ühekordse maski tükihind on sentides. „Hinnavahe on pöörane ja enamasti on apteegimask kindla peale minek, filtreerib tõhusalt igas suuruses osakesi ja on hästi hingatav,” arutleb ta.

Teadlase sõnul on nende maskide materjal tootearenduses välja töötatud just selle jaoks ja kangal on sellega raske võistelda. „Ainuke asi, et keskkonna reostamise mõttes on ta halb – see laguneb sadu aastaid,” on tema sõnul ka selles plaanis maskide korduskasutamine hea mõte.

Ta lisab, et ära ei pea viskama ka seda maski, mida kantakse arstil käies – see mask tuleks lihtsalt väga kiiresti desinfitseerida.

Loe paberajakirjast, koduse katse kohta, milline meetod ühekordse maski pesemisel toimib, milline põrub.