Nelja seina vahele surutud eluviis põhjustab unetust

Unetus. FOTO: Shutterstock

Enam kui pooled üle 65aastasest inimestest kannatavad unehäirete all. Neid põhjustavad nii vanusega kaasnevad unemuutused kui ka mitmesugused kroonilised haigused, isegi pidev muretsemine.

„Kahjuks on unehäired ka paljude krooniliste haiguste korral tarvitatavate ravimite üks võimalik kõrvaltoime,” nendib Tartu Ülikooli Kliinikumi Kõrvakliiniku vanemarst-õppejõud Marlit Veldi. Perearst Eero Merilinnu sõnul tekitab unetust ka koroonapandeemiast tingitud väheliikuv tubane elu.

Igapäevased ravimid võivad võtta une

Pooled unehäire kaebusega inimestest ei ole nende leevendamiseks aga midagi ette võtnud ega ka arstile pöördunud. Näiteks uurinud, kas unehäired võivad olla mõne kroonilise haiguse kontrolli all hoidmiseks tarvitatava ravimi üks kõrvaltoime.

Une sügavust ja kestust mõjutavad paljud ravimid, mida vanemaealised sageli tarvitavad. Näiteks antihüpertensiivsed ravimid (beeta- ja alfablokaatorid), Parkinsoni tõve vastased ained, astmaravimid, antihistamiinikumid, antikoliinergilised ravimid.

Isegi kõige tavalisemad nn külmetusravimid, näiteks nohu leevendamiseks tarvitatavad, aga ka antidepressandid ja kortikosteroidid võivad halvendada une kvaliteeti. Ka kõrge vererõhu kontrolli all hoidmiseks tarvitatavad ravimid võivad öist und lühendada või täiesti unetuks muuta. Epilepsiaravimid põhjustavad sageli väsimustunnet, aga ka unehäireid. Samasugune kõrvaltoime on tugevatel valuvaigistitel.

Kes kahtlustab, et tema unetuse põhjuseks on ravimid, peaks kindlasti oma murest rääkima pere- või eriarstiga. Ravimite valik on suur, kindlasti leitakse talle alternatiivseid ravimeid.

Varase ärkamisega tuleb leppida

„Tuleb mõista, et ka terve eaka uni erineb noore inimese unest,” rõhutab Tartu Ülikooli Kliinikumi Kõrvakliiniku vanemarst-õppejõud Marlit Veldi. Vanemas eas halveneb oluliselt nn aju bioloogilise kella sisselülituse võime. Füsioloogilise vananemisega kaasneb ka neuroendokriinse talitluse ööpäevase rütmi muutus. Kortisooli, türeotropiini ehk kilpnääret stimuleeriv hormooni (TSH) ja melatoniini tootmine algab just hommikuti, vanemas eas kuni poolteist tundi varem võrreldes noortega. Sellega seletatakse eakate varasemat ärkamist.

Dr Mare Veldi sõnul muutuvad vanemad inimesed ööpäevast „tempot” reguleerivate mehhanismide tõttu õhtul varem uniseks ja hommikul ärkavad nad vara. „Polüsomnograafilised uuringud on näidanud vanuritel üldise uneaja lühenemist. Samas on neil raskusi uinumisega, sügava une ja REM-une perioodid on neil lühemad. Terveid vanu inimesi noortega võrreldes on leitud, et vanadel inimestel on loomulik kalduvus uinuda halvemini ja hommikul varem ärgata. Eaka inimese uni on pindmisem.”

Mida teha, kui juba õhtul kell üheksa silmad kinni vajuvad? „Minu meelest jagunevad inimesed lõokese ja öökulli tüüpi inimesteks ning oma tüüpi pole kuldsesse ikka jõudnuna enam mõtet muutma hakata. Lõokesest enam öökulli ei kasvata, pealegi pole ju vaja enam kellaaja peale ärgata,” arvab perearst Eero Merilind.

„Võib rahulikult „Aktuaalse kaamera” ajal magama minna ja ärgata kasvõi pool kuus hommikul. Nii päevauudised kui ka kõik hilisõhtuti telerist tulevad head filmid on tänapäeval ju järelvaadatavad.”

Perearsti arvates on kõige tähtsam ööpäevas magatud tundide koguarv. „Väga varased ärkajad võiksid siiski teha pärastlõunase lühikese uinaku,” soovitab perearst Eero Merilind. „Traditsioonilises Hiina meditsiinis näiteks peetakse pooletunnist lõunauinakut tervisele väga kasulikuks.”

Tagasi üles
Back