Kas muna keetmine on ikka imelihtne?
11. aprill 2021, 08:47
Arvasime ülikoolis toidutehnoloogiat tudeerides oma nooruslikus uljuses, et oskame ju ometi juba muna keeta ja praadida. Aga võta näpust! See osutus täitsa raketiteaduseks.
Muidugi saime kõik kenasti selgeks ja tagantjärele tundub kõik imekerge. Aga huvi korral võib igaüks ise järele proovida, mitmendal katsel õnnestub täiuslik kooreta keedetud muna valmistada, kui eelnev kogemus puudub. Või siis keeta muna täpselt nõutud küpsusastmeni.
Peakokad vaidlevad veel tänapäevalgi munade õige keetmisaja üle, kummutades seni klassikalises kulinaarias üldtuntud tõdesid.
Munatoite on tuhandeid
Mune, meie kultuuris peamiselt küll kanamune, kasutatakse kulinaarias väga laialdaselt. Sest munaroad on vähese kalorsusega ja kergesti-kiiresti valmistatavad.
Kaupluses pakutakse väga suures valikus kanamune, mis erinevad küll suuruse, värvuse, küll kanapidamistingimuste poolest. Vahel võtab pildigi kirjuks, kui üle kümne sordi kanamune väljapanekus valida. Paljud valivadki hinna järgi või eelistavad valge koorega mune või siis kollaseid mune küpsetamiseks.
Vutimune on ka enamikus kauplustes pidevalt saada ja neilgi on pidev ostjaskond olemas. Kui on aga soov osta hane- või pardimune, tuleb rohkem vaeva näha, ning kalkuni- ja jaanalinnumune kohtab kaupluses haruharva, jaanalinnumune saab osta jaanalinnufarmist.
Nende lindude mune siinmail tööstuslikult ei toodeta ja neid väga palju ei peeta. Näiteks kana võib muneda iga päev, seega kuni 365 muna aastas, kodupart ja muskuspart munevad olenevalt tõust aastas umbes 100 muna, kalkun samuti umbes 100, jaanalind umbes 40, hani aga vaid ligi 20 muna.
Munad on erineva suuruse, maitse ja konsistentsiga. Kõige väiksemad on vutimunad, kaaludes umbes 10 g, kanamune on päris mitmes suuruses, märgime neid nagu riideidki tähtedega S, M, L, XL, keskmine munakanatõu muna kaalub 60–62 g, maailmarekordimuna on munenud Valgevene kana, see muna kaalus 160 g. Pardi- ja kalkunimuna kaalub tavaliselt 70–90 g, hanemuna 150–200 g ja kõige vägevam on jaanalinnumuna, mis kaalub 1,4–1,7 kg.
Hanemuna maitse on intensiivsem kui kanamunal ja see on ka tihedama tekstuuriga, munavalge on kergelt sinaka varjundiga, kuid muutub kuumtöötluse käigus täiesti valgeks. Hanemuna rebu, olenemata muna suurusest, on tumeoranž, tiheda konsistentsiga ning keedetult on see kollast värvi, praetult aga punaka varjundiga. Eriti hea on hanemuna kasutada küpsetamisel, kuna annab tainale rohkem kohevust kui kanamuna.
Jaanalinnumuna koore saab katki ainult trelliga sellesse augu puurides. Et keedetud jaanalinnumuna süüa saaks, tuleb see pooleks saagida. Ühest jaanalinnumunast saab omleti aga 8–10 sööjale.
Neil, kes munasöömisel vabad, on valida tuhandete hõrgutavate munaroogade vahel nii hommiku-, lõuna- kui ka õhtusöögiks. Neid saab kasutada vormitoitude, magustoitude ja küpsetiste valmistamiseks.
