Südamearst Toomas Hermlin: pärast südameklapi vahetust saab heal juhul juba järgmisel õhtul koju

TRT01: TOOMAS HERMLIN : TARTU, EESTI, 15MAR13 - Pildil südamekirurg Toomas Hermlin. ma/Foto MARGUS ANSU POSTIMEES Foto: Margus Ansu

Südame- ja veresoonkonnahaigused, mille hulka kuuluvad ka südameklapirikked, on maailmas surmapõhjus number üks. Tartu Ülikooli Kliinikumi vanemarsti Toomas Hermlini sõnul peaksid kõik kesk- ja vanemaealised laskma oma südametegevust kontrollida, et võimalik haigus aegsasti tuvastada.

Südameklapihaiguse, nende seas aordiklapi stenoosi ehk ahenemise ravimata jätmine võib lõppeda surmaga. Ometi väldivad paljud perearsti juures käimist isegi pärast rindkerevalu, hingamisraskuste ja peapöörituse esinemist.

„Perearsti visiiti edasi lükates loobuvad inimesed võimalusest elada paremini ja kauem,” koputab kardioloogilisi raviprotseduure tegev Toomas Hermlin vanemaealiste südamele.

Dr Toomas Hermlin on Tartu Ülikooli Kliinikumis pika karjääri vältel ravinud sadu klapiriketega patsiente. „Ma võin teile igasuguseid jahikoera mälestusi pajatada, kuidas me aastakümneid tagasi inimesi ravisime ja nagu nali ütleb, vaatamata ravile jäi inimene ellu,” naerab kirurg.

Ma võin teile igasuguseid jahikoera mälestusi pajatada, kuidas me aastakümneid tagasi inimesi ravisime ja nagu nali ütleb, vaatamata ravile jäi inimene ellu.

„Kui mina olin alustav arst, siis me nõukogude ajal vanemaealisi, mis vanemaealisi, juba 65aastaseid südame klapirikkega haigeid üldse operatsioonile ei võtnudki. Uuriti küll, kuid piirduma pidi tablettidega, sest operatsioonirisk oli olusid arvestades ülikõrge. Ja ka klapirikke põhjustaja oli tollal peamiselt reuma,” meenutab dr Toomas Hermlin.

„See on ikka öö ja päev, mis praegu võrreldes 30–40 aasta taguse ajaga toimub. Asi on kõvasti muutunud. Kirurgidel on võrratult paremad tingimused, masinad on suurepärased, intensiivravi ja hooldus parem.”

„Kuid ega me ei pääse vanemaealiste kaasuvatest haigustest, ka on organism kurnatum ja seega operatsioonirisk suur. Otsitakse kergemaid ravivõimalusi. Ja südamerikete korrigeerimine kateetri kaudu ongi palju delikaatsem ja vähem traumaatiline. Näiteks südame pärgarterite laiendamisi teeme enamasti käearteri kaudu ja põhimõtteliselt saaks samal õhtul juba koju,” selgitab dr Hermlin.

„Ega siis südameoperatsioonid kuhugi kadunud pole, aga kui haigel lõigatakse rindkere pikisuunas katki, siis see on juba iseenesest traumaatiline protseduur ja lisaks tähendab enamasti ka veel kehavälist vereringet. Pehmelt öeldes õhtul omal jalal ikka koju ei lähe. Südame pärgartereid saab opereerida küll ka töötava südamega, kuid trauma on trauma.”

Kogu moodsa meditsiini suundumus on väiksem kahjustus, kiirem paranemine, rutem tööle. Praegu on paljusid klassikalisi operatsioone asendanud haigele märgatavalt vähem riskantne ja talutavam veresoone- või siis ka südamesisene ravi sondide kaudu. See on väga kiiresti arenev suund meditsiinis. „Võtame kasvõi veresoontekirurgia, eriti jalaveresoonte osa. Meie siin Tartus ravime juba enamiku haigeid soonesiseselt kateetri kaudu: laiendame artereid, paneme tugivõrkusid, eemaldame trombe jne.”

Ka näiteks peaaju insuldi korral on võimalik ajuarterit ummistav tromb kateetri kaudu eemaldada.

„Ka näiteks peaaju insuldi korral on võimalik ajuarterit ummistav tromb kateetri kaudu eemaldada. Ja tihti on see ka ainus võimalus. On haigusi, kus kateetrikaudne protseduur on ravimeetod number üks. Samuti on mitmeid laste kaasasündinud südamerikkeid

võimalik ravida soonesiseselt. Ehk siis „Head aega, kirurgia!”, kuid hea, et ta meil siiski olemas on,” lisab südamearst.

Tohter toob välja huvitava fakti, mis seostub eesminega Toomas. Teatavasti oli piiblis Toomase-nimeline jünger, keda nüüd kutsutakse uskmatuks Toomaks. „Kui 2002. aastal alustati südameklapi läbi kateetri panekut ja meditsiinikonverentsidel edastati sellealaseid uudiseid, tundus see uskumatu ja tegin nalja, et teeks väljas parem paar suitsu selle asemel.” (Olgu täpsustatud, et Toomas Hermlin suitsetaja pole.)

„Alustasime alles suvel 2014, kuigi tõele au andes panime Eestis esmakordselt südameklapi kümneaastasele poisile 2013. aasta märtsis. Küll kopsuarteri klapi, aga südameklapi ikkagi. Liiati dilateerisime lastel kopsuarteri klappe juba 1996. aastast.”

Praegu kateetri kaudu juba sadu südameklappe implanteerinud arst ei uskunud tollal, et midagi niisugust üldse haigele ohutult teha saab.

Dr Toomas Hermlin räägib, et südameklapil on sidekoeline struktuur, seal ei ole tegelikult veresooni. Klapile annab tugevuse ja elastsuse rakuväline maatriks.

„See on looduse poolt väga hästi välja mõeldud ja loodud. Südameklapp avaneb ja sulgub miljardeid kordi, enne kui ta väsimuse märke ilmutab. Enamasti tõepoolest elab inimene pika elu ja südameklapid töötavad hästi, ei väsigi,” räägib dr Toomas Hermlin.

„Kui räägime klassikalisest südameoperatsioonist, siis ka siin opereeritakse järjest rohkem vanemaealisi inimesi. Opereerime 80aastaseid ja vanemaidki. See on kirurgia areng. Aga kateetrikaudseks raviks oleme võtnud patsiente ka vanuses üle 90 aasta.”

Dr Hermlin toonitab, et mida vanem patsient, seda suurem operatsioonirisk.