Armastus ei küsi vanust

65aastane Põltsamaal elav Ants on üks neist õnnelikest, kes leidis Raadio Elmarist omale südamedaami – Merle. Kõigile vallalistele soovitavad Merle ja Ants pead mitte norgu lasta, kui esimene kooselu või armastus on aia taha läinud. Foto: Erakogu

Juba vanarahvas tarvitses öelda, et igale potile leidub kaas. On väga võimalik, et sobiv kaas ilmutab end alles siis, kui elukogemust on juba rohkem kui pisut. Kuidas aga kuldses eas süda armastusele avatud hoida? Kust ja kuidas hingekaaslane leida ja miks on koos olla parem kui üksi?

Psühholoogi ja perelepitaja Ingrid Tiido sõnul on uuringud näidanud, et vananedes on tervislikud ja positiivsed suhted emotsionaalse ja füüsilise tervise jaoks üliolulised. „Hea suhe võib pikendada eluiga. Hoolitsedes teineteise eest, võttes vastu vananemisega seotud katsumused ning usk, et meie partner on meie jaoks olemas – nii saab luua küpse ja õnneliku suhte,” räägib Ingrid Tiido.

Tampere Ülikooli dotsendi Kirsi Lumme-Sandti sõnul on uute suhete loomine seenioride seas kasvamas. Suurt rolli mängib tõsiasi, et vanemaealised on parema tervise juures ja vitaalsemad kui varem. Ka muutuvad ühiskonna normid aitavad kaasa uute suhete loomisele.

„Mõni kümnend tagasi oli igati ootuspärane, et lesestumise korral veedeti ülejäänud elu üksinda. Seksuaalsust ei peetud varasemalt samuti millekski, mis võiks kuuluda kokku 60+ vanusegrupiga. Tänapäeval selliseid norme ja eelarvamusi enam ei ole,” räägib Lumme-Sandt.

Uue suhte loomise eeldused

Põhjuseid, miks seenior võib end kuldses eas armastuse otsingutelt leida, on mitu – lahkuminek, leseks jäämine või tõik, et tõelise armastusega polegi veel saatus kokku viinud.

„Vaadates statistikat, võivad tänapäeval inimesed, kes on praegu üle 60 aasta vanad, elada 84+ aastaseks. Paljud ei soovi viimaseid aastakümneid elada üksi,” räägib Ingrid Tiido. Otsitakse kedagi, kellega jagada oma elu, mõtteid ja tundeid.

Kui seljataga lahkuminek või lesestumine, on tarvis emotsionaalset valmisolekut alustada uut suhet. „Sa pead tundma, et sinu seest on kadunud kibestumus või pettumus. Samuti ei saa olla leinas kinni,” ütleb perelepitaja.

Et uus tutvus oleks viljakas, peab seenioril olema huvi potentsiaalse uue partneri vastu ning soov ja tahe teda tundma õppida. Olles kaotanud partneri, tuleb tunnistada tõsiasja, et on igati normaalne, kui ühel hetkel täitub hing taas positiivsete emotsioonide ning miks mitte ka lõbususega. „Kui inimene on leinas, võib tekkida sisemine süü: mul ei tohi lõbus olla,” lisab ta.

Naiste seas leidub rohkem neid, kes oleksid nõus ka üksi elama. Meestel on lihtsam uut partnerit leida, sest seenioride seas on naisi rohkem kui mehi.

Hilisemas eas leiavad endale uue partneri pigem need, kes sotsiaalselt aktiivsemad ja hea tervise juures. Tampere Ülikooli dotsendi Kirsi Lumme-Sandti sõnul otsivad mehed tihti uut kaaslast, kuna nad ei soovi elada üksi, nad igatsevad sotsiaalset suhtlust ja neil on kehvad majapidamisoskused. „Naiste seas leidub rohkem neid, kes oleksid nõus ka üksi elama. Meestel on lihtsam uut partnerit leida, sest seenioride seas on naisi rohkem kui mehi,” ütleb Lumme-Sandt.

Teledoktor Viktor Vassiljevi sõnul on uue suhte otsingul tähtis hingeline klapp, tervis ei ole aga kunagi takistuseks. „Just hingeline side ehk armastus aitab siluda kõik probleemid, olgu need suhte seest või väljast. Armumine on alati positiivne, kui on sobiva vanuse, väärtushinnangute ja emotsionaalse fooniga partner,” räägib ta.

Üksinduse vastu armastusega

Pereterapeut Siivi Hanseni sõnul võib suhte loomisel küpses eas olla mitmeid plusse, sest ollakse elukogenud ning teatakse, mida suhtelt soovitakse. Ühtlasi puudub perekonna surve ja vajadus ilmtingimata ühe katuse all elada. „Suhe rikastab elu ja laseb tunda küpse armastuse sügavust. See on tasu varasemate õppetundide eest, mil võid oma oskust nautida,” selgitab Siivi Hansen.

Üksindus vanas eas võib viia depressioonini, mis väljendub kurvameelsuses, elutahte kadumises, ükskõiksuses ja tundes, et mitte millelgi ei ole enam mõtet. „Samuti kogetakse ärevust ja mõtteid, et mis saab siis, kui minuga midagi juhtub või kui jään haigeks. Kui inimesel pole usaldusväärset lähedast, siis üksi hakkama saamine pidevalt muutuvas maailmas võib olla vägagi hirmutav,” nendib ta.

Viktor Vassiljevi sõnul võib üksindustunne ja üksindus olla igasuguste haiguste riskitegur. „Muidugi mitte kõigil ja alati – mõnele ongi üksindus kõige mugavam eksisteerimise viis,” räägib teledoktor.

See on ka põhjus, miks soovitatakse näiteks dementsuse ennetamiseks suhelda piisvalt, luua uusi kontakte ja kogeda positiivseid emotsioone.

Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õppejõud-lektori Merle Variku sõnul on mitmes uuringus rõhutatud, et sotsiaalne passiivsus ja üksildus võivad kaasa tuua kognitiivsete võimete languse. „See on ka põhjus, miks soovitatakse näiteks dementsuse ennetamiseks suhelda piisvalt, luua uusi kontakte ja kogeda positiivseid emotsioone,” räägib ta.

Seenioride sotsiaalne isolatsioon võib põhjustada terviseprobleeme, sekkumisvõimalustena soovitatakse nii sotsiaalse kui ka füüsilise aktiivsuse suurendamist. „Uuringutest on selgunud, et vanemaealised, kes tajuvad üksildust, hindavad oma elukvaliteeti või heaolu ja tervist halvemaks kui need, kellel oli aktiivne suhtlusvõrgustik ja kes olid sotsiaalselt aktiivsed,” selgitab Merle Varik.

Teistsugune suhtedünaamika

Vananedes muutuvad sageli asjad ja väärtused, mida elult tahetakse, ning üha vähem on aega ja soovi pealiskaudsuseks või suhtemängudeks. „Sõna atraktiivne ei tähenda 20aastast naist, vaid see tähendab seda, et mees peab leidma sinus midagi atraktiivset või ahvatlevat. Oluline on olla sina ise,” räägib psühholoog ja perelepitaja Ingrid Tiido.

Tark oleks suhtesse minnes olla enda ootuste suhtes partnerile aus ja oodata seda vastu ka teiselt poolelt. „Eakaaslasega võib olla rohkem ühiseid mälestusi ja puutepunkte kui oluliselt noorema partneriga. Tuleb arvestada, et iga uus partner on väljakujunenud isiksus ning nõuab lõpuks ikkagi mugavustsoonist väljumist,” selgitab Ingrid Tiido.

Küsimuse peale, kas hilises eas armumine võib organismile kuidagi ka kurnav olla, vastab teledoktor Viktor Vassiljev, et leidub ka neid, kes vanadekodus teineteist leiavad ja lühikese allesjäänud aja jooksul teineteisele toeks on. „Romeo ja Julia lugusid tuleb ette ka 80aastaste seas. Kui rääkida eakate seksist, siis see annab füüsilist koormust samapalju kui trepist kolmandale korrusele minek, nii et saab hakkama, rahulikult ja kiirustamata. Juhul muidugi, kui ei pea tunduvalt noorema partneriga üheksandale korrusele jooksma,” kõneleb Viktor Vassiljev.

Seenioride armastus on pereterapeut Siivi Hanseni sõnul sügavam ja kogenum. „Armastuses on tänutundel suurem osakaal. Kirg ei puudu, kuid pole enam nii tähtsal kohal kui varem.