:format(webp)/nginx/o/2020/12/01/13506874t1h5762.jpg)
/nginx/o/2021/03/31/13705438t1ha633.jpg)
Olen ammu juba arutanud, et meisse, vanematesse inimestesse, suhtutakse enamasti põlglikult.
Arvamusplats ⟩ Eakad tahavad ka elada!
Praegu väidetakse, et oleme riskigrupp: “Istuge kodus ja ära tehke midagi!” Meid hoitakse kui “sitta pilpa peal”, samas on aga alatoon, et võiksite juba ära surra, poleks meil tarvis teiega arvestada.
Juba enne pandeemiat oli kuulda, et “meil on nii palju pensionäre ja nende pensionid võtavad suure osa meie eelarvest”. Jällegi, kui pensionäre oleks vähem, oleks parem!
Vahel tahaks kisendada, et ma ei taha olla nurka tõugatud, tahan olla osa meie ühiskonnast. Tahan kaasa rääkida ja tegutseda oma võimete kohaselt ning usun, et ühiskonnal oleks sellest kasu.
Praegused pensionärid olid need, kes pea kolmkümmend aastat tagasi tulid teletorni kaitsma, tulid Toompeale, kui kutsuti, seisid Balti ketis koos oma lastega ja aitasid Eesti riiki üles ehitada. Meil on ilus vanasõna: “Halli pead austa, kulupead kummarda!”
Hiljuti lugesin Ardo Hanssoni artiklit, mis rääkis, et võib-olla toimub pärast viiruse taandumist meil järjekorde lõhe ühiskonnas. Majanduslik lõhe, kus ühel pool on riigiametnikud, kes ei kannata palga vähenemise all, ning teisel pool eraettevõtjad, kes kaotavad oma sissetuleku.
Pensione loodetavasti kärpima ei hakata, kuid võtame järjekordselt suure osa eelarvest ja langeme jälle põlu alla – meid on liiga palju. Rääkimata kõrgetest arsti- ja haiguskulutustest. Ja lisaks ei oska me osaleda ühiskonnas, sest meie “digiteadmised” pole tänapäeva muutuste tasemel ja leidub pensionäre, kellel üldse puudub arvuti. Samas aga tahame oma panuse ühiskonnale anda ja ei taha olla ühiskonna peksupoisid.
Nüüd pandeemia ajal jäid paljud vanemad inimesed hirmust koduseinte vahele. Totaalne isolatsioon mõjub vaimsele tervisele. Soovitan siiski kõigil vähemalt kord päevas väljas käia. Pange mask ette, kui sellega on kindlam, ning saage kokku oma pereliikmetega või tuttavatega ja jalutage koos.
Palun laske ka esimesel võimalusel ennast süstida. Teil tekivad antikehad, väheneb nakkusrisk ja juhul, kui te siiski peaks haigeks jääma, siis põete selle kergemini läbi.
Aga meie noortele uljatele otsutajatele on mul palve – ärge mõnitage, ärge hüljake meid, vanemaid.
Parem kuulake ja rääkige meiega. Meil on elukogemus, meie tahame suhelda, kuid seda viisil mida oskame. Arvestage meiega, sest fakt on ju see, et ilma vanavanemateta pole ei lapsi ega lapselapsi.
Meie teha on jälgida kolme reeglit: jälgida 2+2 vahemaad, kanda maski ühistranspordis, poes ja teistes kinnistes ruumides, ning lasta ennast süstida esimesel võimalusel.
Hoiame enda ja teiste tervist ja elame veel.