Tartu Ülikooli Kliinikumi insuldiprojekti meeskond on koostanud patsientidele mõeldud infomaterjali „Elu pärast insulti“, kus on põhjalikult käsitletud just neid teemasid, mis on pärast insulti haigestumist nii inimese kui lähedaste jaoks olulised.
Insuldipatsientide jaoks loetav ja ka kuulatav abimaterjal
„Patsiendiinfo materjali kokku panemisel lähtuti kõige uuemast tõenduspõhisest insuldialasest infost ja teiste riikide praktikast. Oluline roll oli ka Tartu Ülikooli Kliinikumi töötajate ja patsientide tagasisidel ning insuldiprojekti patsientide töörühma liikmetel, kes andsid lähtuvalt enda kogemusest soovitusi,“ tutvustas Tartu Ülikooli Kliinikumi närvikliiniku vanemarst-õppejõud Janika Kõrv.
Nii on näiteks kaetud teemad insuldi äratundmisest, selle ravist, ravimeeskonnast, insuldijärgsetest mõjudest, taastumisest, tugivõrgustikust kui ka lähedase rollist protsessis. „Infomaterjali koostamisel lähtuti põhimõttest, et patsient on taastumises aktiivne osaleja ning saab materjalist tuge erinevates raviteekonna etappides,“ ütles dr Kõrv.
Lisaks erinevale teabele on raamatus ka töölehed, mida patsient saab täita iseseisvalt või koos abiga. „Tervishoiutöötaja jaoks on täidetud materjal oluliseks toetavaks abivahendiks patsientide nõustamisel, andes ülevaate patsiendi muredest ning taastumise eesmärkidest. Ühtlasi saab töötaja aidata patsiendil töölehti täita,“ rääkis insuldiprojekti arendustegevuste õde Triinu Kurvits.
Ta rõhutab, et töölehed aitavad patsiendil mõista tema olukorda, näha võimalusi ja vajadusi edasiseks taastumiseks ning selleks olemasolevaid abivahendeid.
Insulditeemaline materjal pakub tuge ka lähedastele ning teadlikum patsient või lähedane on raviprotsessis aktiivsem.
„Patsiendimaterjalist kujuneb patsiendi isiklik taastumisplaan, mille koostamisel töötaja talle abiks on. Töölehtede ühine täitmine aitab patsiendil mõtestada ka enda rolli ja vastutust taastumise protsessis,“ selgitas Triinu Kurvits. Insuldipatsientide teekonnal on oluline roll ka lähedastel või tugiisikutel. „Insulditeemaline materjal pakub tuge ka lähedastele ning teadlikum patsient või lähedane on raviprotsessis aktiivsem,“ ütles Triinu Kurvits.
Kliinikumi insuldiprojekti patsientide töörühma liige Avo Hein leiab, et kui selline kompaktne materjal oleks viis aastat tagasi kasutusel olnud, oleks tal tekkinud vähem küsimusi ja kõhklusi teemadel, mis juhtub pärast insulti.
“Nii palju lihtsam ja patsiendisõbralikum on, kui selline materjal saadakse juba haiglas inimeselt, kes patsiendile sel hetkel on usalduslik – näiteks raviarst või haigla sotsiaaltöötaja,” lisab ta. Enda jaoks kõige väärtuslikumaks peab ta raviteekonna etappe, ravimeeskonna rolle, tugivõrgustikku, taastumist ning korduma kippuvaid küsimusi käsitlevaid peatükke.
Kuna insulti haigestumine võib kahjustada lugemisoskust, loetust arusaamise või lugemisele keskendumise võimet, seadis projektimeeskond eesmärgiks infomaterjali avaldamise ka kuulatava materjalina.
“Elu pärast insulti” on Eesti esimene audiomaterjalina ilmunud kompaktne patsiendiinfo, mis on kuulatav SIIT. Patsiendimaterjali kogumik on leitav kliinikumi kodulehelt ning insult.ee lehelt.
Selleks, et tervishoiutöötajad saaksid patsienti ja lähedast insuldist taastumise teekonnal maksimaalselt toetada, on töötajatele valminud eraldi materjal „Insult. Töötaja käsiraamat“.
„Raamat on mõeldud abimaterjaliks kõikidele töötajatele, kes puutuvad oma töös kokku insuldi saanud patsientidega või kes tahavad end insuldi teemadel harida. Käsiraamatust saab üldise ülevaate insuldist, selle ravivõimalustest, õendus- ja hooldustegevustest ning erinevatest uuringutest. Samuti leiab raamatust mitmeid olulisi skaalasid ja teste, mida patsiendiga tegelemisel vaja läheb. Lisaks annab raamat väikese ülevaate patsientidele mõeldud tugivõimalustest, millega tervishoiutöötajad peaksid kursis olema,“ ütles insuldiprojekti arendustegevuste õde Triinu Kurvits.
„Elu pärast insulti“ patsiendimaterjali koostamine on osa kliinikumi insuldi raviteekonna projektist „Tartu Ülikooli Kliinikumi insuldikäsitlus – ladus ja inimkeskne raviteekond kogu teeninduspiirkonnas“.