Koroonapandeemia lukustab astmaatikud koduseinte vahele
Ehkki astmast pole võimalik terveneda, saab seda haigust enamasti kontrolli all hoida, kinnitab Tartu Ülikooli Kliinikumi kopsuarst Anneli Poola.
Kui astma on hästi ravitud, ei kuulu astmaatik COVID-19 riskirühma. Kindlasti ei tohiks ka jahedate ilmadega tuppa nelja seina vahele jääda, sest jõukohane füüsiline aktiivsus on kopsude tervisele väga vajalik. Samas kattuvad mitmed astma sümptomid COVID-19 omadega ning see tekitab eriti eakamates palju muret ja segadust.
„Klassikalised astma sümptomid on hoogudena kulgev õhupuudustunne, pinge rinnus, köhahood. Mõnikord võib astmahoo esile kutsuda ka füüsiline koormus. Veel on astmale iseloomulik, et sümptomid esinevad sagedamini varahommikul või öisel ajal,” kirjeldab Põhja-Eesti Regionaalhaigla pulmonoloogiakeskuse pulmonoloog Triin Sadam. „Algul tekivad köha, kurguvalu ja palavik, mis mõne päeva jooksul ehk isegi alaneb. Kui ka vahepeal tervis justkui paraneb, aga paari päeva pärast halveneb uuesti – süveneb õhupuudus ja hingeldus, nõnda et inimene ei jõua isegi kümme minutit kodus toimetada –, peaks vähemalt perearstile helistama. Kui olukord läheb veel halvemaks, tuleb kindlasti kutsuda kiirabi. Lähedastel tuleks haiget hoolikalt jälgida, sest alati ei suuda inimene ise oma seisundit adekvaatselt hinnata,” hoiatab pulmonoloog.
Astma vanust ei küsi
„Kui inimene tunneb, et tal rinnus vilistab, hingata on raske, pärast viirusinfektsiooni põdemist on jäänud pikaks ajaks vaevama köha või tekib hetki, kui jääb õhust puudu ja väljahingamisel on raskusi, tuleks pöörduda pere- või kopsuarsti poole,” ütleb dr Anneli Poola. „Keskealised või vanemad inimesed arvavad sageli, et öine õhupuudus või raskustunne rinnus on loomulikud ealised iseärasused. Tegelikult võib põhjuseks olla aga astma, kuna astmasse võib haigestuda igas eas, vanusest sõltumata.”
Dr Anneli Poola kinnitusel on astmat erineva raskusastmega. „Kõige keerulisem on ravisoostumust parandada inimestel, kellel on kerge astma – hood esinevad harva või on vähem intensiivsed. Kahjuks juhtub sageli, et ravi tulemusena tunneb patsient end hästi ja otsustab seejärel ravi katkestada. Tegelikult saab baasravi vähendamist või ärajätmist otsustada ainult arst.”
Seega võivad viirushaiguse põdemise järel poole aasta või isegi aasta pärast inimesel uuesti astmanähud tekkida. „Sageli alustatakse kõikide uuringutega otsast peale ning kinnitatakse eelnev diagnoos. See on aja ja raha raiskamine nii patsiendile kui ka kogu meie meditsiinisüsteemile.”
Tänapäevane astmaravi on ravimipõhine – astmahaige tunnetab end haigena ainult seetõttu, et peab ravimeid võtma, haigus on enamikul haigetel hästi kontrolli all hoitav ning igapäevased haigusnähud puuduvad. Kahjuks võib esineda tagasilööke ja ka erakorralise meditsiiniabi vajadust. „Üks kahetsusväärne põhjus võib olla inimese enda tegematajätmine: patsient arvab, et on tervenenud ja jätnud ravimid võtmata, kuid mingite tegurite koostoimel võib tekkida tõsine astmahoog,” hoiatab dr Anneli Poola.
Peavalu, väsimus – kas COVID?
Inimesel endal võib olla keeruline teha vahet, millal on tema haigusnähtude taga astma, millal koroonaviirus, sest mitmed sümptomid on sarnased. Siiski on kopsuarstide sõnul kolm eristuvat tunnust. Esiteks reageerib astma ägenemine üldiselt väga kiiresti astmaravimitele, mida COVIDi kohta öelda ei saa. Teiseks ei ole astma ägenemisele iseloomulik palavik ja kolmandaks ei kaasne astmaga üldiselt peavalu, lihase- ja liigesevalu ning maitsemeele kadumist. Need tunnused viitavad pigem COVIDile.
Kopsuarstide sõnul on igale astmaatikule tähtis oma haigust hästi tunda, et teada, kuidas
kulgeb tema haigus ägenedes ja hoogudevahelisel perioodil. Kas esineb köha, millise iseloomuga see on, kas tuleb ette hingeldamist, vilistavat hingamist ja ka palavikke. Teadlikkus aitab ägenemise juba varajases järgus ära tunda. „Kui raviarstiga on plaan paika pandud, kuidas sellises olukorras toimida, saab ägenemise kiiresti kontrolli alla. Kui aga tekib kahtlus, kumma haigusega on tegemist, tasub kindlasti perearstiga nõu pidada,” soovitab dr Triin Sadam.
Astma kindlad sümptomid on hingamistakistus, köhahood ja pinge rinnus, eriti öisel ja varahommikusel ajal. „Ka tervel inimesel on juba füsioloogiliselt bronhid hommikupoole ööd ahenenud, kuid astmaatikul on bronhide limaskestad põletikulised ja turses, mis põhjustabki hingamisraskusi,” väidab ajakirjas ET Terveys Turu Ülikooli pulmonoloogiaprofessor Tuula Vasankari.
Sageli lisanduvad hingamisraskustele köhahood, vilistav hingamine, lämbumistunne ja neid sümptomeid tekitavad külm õhk, ilmastikumuutused, füüsiline koormus, kodutolmulest või õietolm. Vähemal määral põhjustab täiskasvanutel astmat ka toiduallergia, kuid peamised on dr Triin Sadama sõnul siiski sissehingatavad allergeenid.
