Kui päev on stressirohke ja kolmekordne söögiports vohmitakse sisse enne uinumist, võib lamaja ootamatut neeluni paiskuvat füsioloogilist reaktsiooni kogedes püstigi karata – esimest korda refluksi kogenud inimene ei pruugi selle peale tullagi, et kõrvetised ja valusööst rinnakus on omavahel seotud.
Ida-Tallinna Keskhaigla gastroenteroloogi-juhtivarsti doktor Benno Marguse sõnade kohaselt on refluks happelise maosisu sattumine söögitorru, mis võib inimesele põhjustada vaevusi, aga ka tüsistusi. „Enamasti avaldub see kõrvetistena. Kui kõrvetisi on harva, ei saa seda nimetada reflukshaiguseks,” märgib dr Margus.
„Teatava piirini on refluks füsioloogiline nähtus. Kui aga sümptomid esinevad sageli ja hakkavad häirima inimese igapäevaelu, on tegemist reflukshaigusega.”
Refluks tekib siis, kui söögitoru ja mao vahel olev sulgurlihas lõõgastub ebasobival momendil. See lihas peab tavaolukorras lõõgastuma üksnes siis, kui inimene sööb või joob, et toit ja jook pääseksid edasi makku. Selle sulgurlihase töö häirumine võib olla funktsionaalne või anatoomiline (söögitoru lahisonga teke). Lõpptulemusena võib happeline maosisu teatavatel tingimustel hakata sagedamini söögitorru sattuma ja võib kahjustada kergemini haavatavamat söögitoru limaskesta.
See happeline maosisu ei ole mitte ainult maohape, vaid ka maohappe poolt aktiivseks pepsiiniks muudetud seedeensüümid (pepsinogeenid). Mõnikord võib happeline maosisu paiskuda lausa neeluni.Umbes pooltel juhtudest kulgeb reflukshaigus ilma limaskestakahjustusteta, pooltel aga kujuneb söögitorus peptiline ehk kaitsekihi kahjustus – erosioonid ehk uuristused (ösofagiit ehk söögitoru põletik).
Mõnel ei piirdu reflukshaigus ainult söögitorusümptomitega (kõrvetised, rindkerevalu), vaid tekib ka söögitoruväliseid haigusilminguid (refluksist tingitud hääleprobleemid ja kurguvalu, refluksköha, hambaemaili kahjustumine jne).
Tõepoolest, mõni probleem võib vanusega süveneda. Näiteks söögitoru lahisonga esineb küpsemas eas inimestel rohkem. Söögitoru lahisonga puhul venitub vahelihases söögitoru jaoks olev mulk liiga avaraks, nii et jääb ruumi mao ülaosa sopistumiseks rindkereõõnde. See ei lase ka söögitoru alumisel sulgurlihasel enam korralikult sulguda ja tekibki refluks.
Refluksi teket soodustavaid faktoreid on mitu, arvesse tuleb nii toit kui elustiil, aga ka tarvitatavad ravimid. Näiteks ülekaal, rasvase toidu liigne tarbimine, gaseeritud joogid, rohke söömine enne uinumist või pikali heitmist, sagedane tegevus kummargil asendis, sagedane suurte raskuste tõstmine ning teatav mõju võib olla ka vürtsikal toidul, šokolaadil või piparmündil.
Mitmed ravimid võivad provotseerida refluksisümptomeid, mõjuda söögitoru limaskestale ohtlikult või lõõgastada söögitoru alumist sulgurlihast: kaltsiumikanali blokaatorid, nitropreparaadid, mittesteroidsed põletikuvastased ravimid, sealhulgas aspiriin, rahustid, teofülliin jne.
On ka haigusi, mis soodustavad refluksi teket, õnneks ei kuulu need sageli esinevate haiguste hulka. Näiteks söögitoru kahjustumine harva esineva sidekoehaiguse sklerodermia (kõvanahksus, tundmatu tekkepõhjusega haigus, mis haarab sidekudet, liigesepindasid, siseorganeid ja väikseid veresooni) korral ja maost toidu läbipääsuhäiret põhjustavad probleemid – maovähk, maolukuti stenoos ehk ahenemine läbipõetud haavandi tüsistusena jne.
Refluksisümptomid võivad mööduda, kuid sageli ilmuvad need mõne aja pärast uuesti, enamasti on tegemist kroonilise vahelduva kuluga probleemiga. Kui refluksisümptomid tekivad esmaselt raseduse ajal, on see sageli füsioloogiline nähtus ja raseduse lõppemisel taastub tavaliselt endine normaalne olukord.
