Miks hooldekodus elades keskmise pensioniga toime ei tule?

Hooldekodu. Foto: Elmo Riig

Kui oma kodus elades peab igakuise pensioniga hakkama saama, siis miks ei saa sellesama raha eest hooldekodus ära elatud?

Küsimus tekib kõigil, kes viivad oma kalli lähedase hooldekodusse, kus voodikoha eest tuleb tasuda ligi tuhat eurot ja rohkemgi. 60+ uuris, mida kohatasu sisaldab.

Viljandi valla Kärstna Hooldekodus tuleb elamise eest maksta 780 eurot või 820 eurot kuus. 820eurone kohatasu on kehtestatud mähkmeid kasutavale, suure hooldusvajadusega ja dementsele inimesele.

Hooldekodu juht Ly Kirt selgitab, et nende hooldekodu suur hooldusvajadus tuleneb sellest, et enamikul on viinaviga. „Peame oma hoolealuseid pidevalt valvama, kantseldama ja uitamiselt tagasi tooma. Pood asub meie majast kahe ­kilomeetri kaugusel ja nende meie hoole alla toomine on väga õigustatud, sest kusagil keset alevit ja poe kõrval elades need inimesed oma eluga hakkama ei saakski,” kõneleb hooldekodu juht.

Võtame 820 eurot tükkideks

Kärstna Hooldekodu juhataja Ly Kirt. Foto: Marko Saarm/Sakala

Kui lööme 820eurose kuutasu tükikesteks, siis millisteks kulutusteks see läheb? Kärstna Hooldekodu juhataja Ly Kirt on lahkesti nõus: „Lööme, mul on see juba kenasti kirja pandud.”

„2020. aasta hinnatõus tulenes sellest, et minagi soovisin oma hooldustöötajatele maksta 5 eurot tunnis. Enne seda oli nende töötunni tasu 4.70–4.80. Sellest 820 eurost 540 eurot lähebki personalikuludeks. Selle all on kõik töötasud, asendustasud, töövõimetuslehed ja maksud.”

Ly Kirt loetleb rida-realt erinevaid kulutusi. Näiteks majandamiskuludeks läheb 280 eurot. „Elame keskusest nii kaugel, et meil peab ka oma sõiduk olema. Igakuisest kohamaksust kulub selleks igal inimesel 15.50 kuus. Järgmine rida on infotehnoloogia. Meil on köögiprogramm, tööarvutid ja projekti kaudu saadud rahaga saame isegi kliendiarvuti üles, mille kaudu saavad meie hooldusalused oma lähedastega suhelda. Inventarikulude alla lähevad mööbel, televiisorid, raadiod, invavahendid ja nende remont, sööginõud.”

Eelmisel aastal maksis söök päevas 2.40. Nüüd on see 2.60. Söögilaud on Kärstna Hooldekodul sellepärast rikkam, et neil on oma põllumaa, mida ise harivad. Lisaks meditsiinikulud ja hügieenitarbed, retsepti­ravimid, WC-paber, käterätid.

1.70 kuus on mõeldud selleks, et saaks lauamänge ja muud liikumiseks vajalikku inventari osta. Ürituste kuludeks tuleb maksta kuus 4.20. „Selle raha eest saame tähtpäevadeks tellida esinejaid, kes küsivad meilt mitte rohkem kui 100 või 150 eurot. Siit rahast ostame ka jõulupakid ja juubelililled. Kui ilus ilm on, teeme uue aasta puhul ka saluuti,” räägib Ly Kirt.

„Meil on ju nii palju seadusi,” ohkab Ly Kirt. „Kõike tuleb täita ja järgida.” Hooldekodusid jälgivad, nõustavad ja kontrollivad sotsiaalkindlustusamet, ravimiamet, terviseamet, päästeamet, veterinaar- ja toiduamet, tööinspektsioon, õiguskantsler. „Sel aastal on meil vaja riskianalüüs teha. Loomulikult ­tuleb korsten puhtaks pühkida, tulekustutid taadelda, turvasüsteemid kontrollida igas kvartalis ja aastas kord. See kõik maksab,” loetleb hooldekodu juht.

Veel mõni aeg tagasi oli nii, et isiklik abivahendi kaart võimaldas kodus elaval vanainimesel saada mähkmeid soodustingimustel, aga vanadekodud soodustust ei saanud. Nüüd on asi muutunud.

Ly Kirt tegi väikese rehkenduse ja selgus, et soodustingimustel soetatud mähkmed ei tasunud ära. Põhjuseks liigne bürokraatia. „Soodustingimustel mähkmete soetamise tingimuseks on eraldi ruum, kus keegi peab pidama täpset arvestust, et üks mähmehunnik on Mallele ja teine Kallele. Mul ei ole sellist ruumi ja töötajaid ka ei taha juurde võtta. Meie soetasime mähkmed suurtelt firmadelt, saime kopsaka soodustuse ega kaotanud midagi,” selgitab ta.

„Toiduprogrammi eest maksame aastas 360 eurot. Meie kokk täidab selle ära, vald saab seda kontrollida ja sinna jaotub ka raha. Terviseamet kontrollib kõige muu seas töötajate tervist ja seda, kas nad on õigel ajal oma tervisedokumendid korda teinud. Selleks kulub näiteks töötaja kohta 60 eurot.”„Ja ma ei näe oma eelarves mingit ülejääki,” ohkab ta.

Eelmisel aastal alustas Kärstna Hooldekodu välisfassaadi krohvimisega, mille lõpetamine jäi kevadeks, ja seda rahastas täielikult Viljandi vald. „Hoolealused ja nende lähedased ei maksnud selle eest. Kui meil oli vaja tegevusluba taotleda, tegime ulatusliku ja korraliku remondi, sest lae- ja seinakatted ei vastanud nõuetele. Ka see sai makstud vallaeelarvest.”

Kui Ly Kirt juhiks erahooldekodu, oleks ta hädas. „Mul peaks olema tagataskus vähemalt mõnikümmend tuhat vaba raha. Sest alati juhtub midagi. Ma küll sülitan üle õla, aga kui katel läheb, siis tuleb ikka vald oma eelarvereservfondist appi. Jah, kohaliku omavalitsuse hooldekodul on seljatagune olemas.”

Erahooldekodu on kallim

Lõuna-Eesti Hooldekeskus ASi juhatuse liige Ülo Tulik Kanepi Kodu ees Foto: Maarius Suviste

Lõuna-Eesti Hooldekeskuse juhatuse liige Ülo Tuliku sõnul peab eraettevõte arvestama ka investeeringutega. „Meie pole kohalike omavalitsuste alluvuses olevate hooldekodudega võrdses seisus. Kui me ikka uue maja ehitame, nagu Põltsamaal, siis me ei saa arvestada fondide ja nendest saadava rahaga. Meie peame need investeeringud panema kõik kohamaksu sisse ja see teeb selle kallimaks,” selgitab Ülo Tulik.

„Praegu me turutingimustes ja kohamaksu osas võrdsed ei ole ja meie ei saa grammivõrdki teenuse kvaliteedis alla anda. Vaid see hoiab meid vee peal.”

Lõuna-Eesti Hooldekeskuse kohatasu ulatub 850 eurost kuni 1000 euroni kuus, sõltub inimese haigusastmest. Kõige rohkem tuleb maksta voodihaige, suurt hooldust ja mähkmeid vajava ning dementse inimese hoolduse eest.

Ka Ülo Tulik möönab, et pool sissetulekust läheb palkadeks. „Kõige suurem on palgakulu, mis moodustab eelarvest 50 protsenti. Palgatõusu surve kasvab iga aastaga. Hooldustöötaja palk pole kuigi suur, meil jääb see 800–900 euro kanti. Oleme palka tõstnud ja kergitame seda ka sel aastal.”

Lõuna-Eesti Hooldekeskuse omanik Vambola Sipelgas. Foto: Arvo Meeks/Valgamaalane

Lõuna-Eesti Hooldekeskuse omaniku Vambola Sipelga sõnul tasub uurida, mida hooldekodu kohatasu sisaldab. Mõni hooldekodu pakub kohatasu eest rohkem, mõni vähem. „Kas tasu sees on ravimid, mähkmed, transport, kas pakutakse ka huvitegevust ja meelelahutust, nagu meie kodudes?”

Ülo Tulik kurdab, et hooldekodudele esitatavad nõuded ja reeglid lähevad järjest rangemaks, aga ka kulukamaks. Nõuete täitmiseks tuleb teha investeeringuid ja see on samuti suur kulu. „Meil käiakse trepi­kaldeid mõõtmas. Samas peame nende nõuete täitmist oluliseks, sest inimeste turvalisus ja heaolu on tähtis. See tuleb tagada.”

„Kolmandik kontrollijatest on väga tublid,” kiidab endine Võru maavanem ja Riigikogu liige Ülo Tulik. „Kolmandik aga paraku algajad, kes on värskelt kooli lõpetanud, tulevad ja ajavad kangekaelselt näpuga seadusepunkte, neile ei lähe ükski seletus korda.”

Samas kiidab Ülo Tulik asjalikke ja tublisid ametnikke. „Milline abi oli sotsiaalkindlustusameti inimestest teise koroonalaine ajal! Meil oli Kanepi Kodus koroona sees. Nad aitasid koroonatsoonid paika panna, et töötajate teed ei ristuks. Lõpuks tõi päästeteenistus ka soojaku kohale, et töötegijad omavahel kokku ei puutuks ega haigestuks. Lisaks Tartu Ülikooli Kliinikumi arstid ja keskkonnaosakonna vanemspetsialist. Tänu toredale koostööle saime kiiresti ka koroonast lahti. Ametnikud ei tulnud noomima ega karistama, vaid teenima ja aitama.”