Kallis kodu, väike palk ja kolmekordne söögiports

Tulumaksu tagastamine on alanud. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Veebruarikuu numbris jagab oma mõtteid legendaarne saatejuht ja üks laulva revolutsiooni eestvedajaid Rein Järlik, kes meenutab oma elu kuupäevase täpsusega.

Algavaks päevaks ei pea ta elujõudu ammutama, see on tal ärgates kohe olemas. Vähesed teavad, et Rein Järlik on pärinud emalt muusikaande. Puhja Keskkoolis on ta haigestunud muusikaõpetaja asemel isegi laulutundi andnud. Ja vähemalt kolmele laulule on ta nii sõnad kui ka viisi teinud.

„Meelelahutussarjas „Karussell” oli 1974. aastal üks saade pühendatud kartulile. Saatesse oli kartulist ka laule vaja, aga raha polnud, et neid mõnelt heliloojalt tellida. Nii sündisidki minu sõnadega „Kartulireinlender” (tuntud reinlendri „Oh sa poiss” viisil) ning „Kommunaalkeldri fokstrott”, „Kriminaalkartuli tango” ja „Kartulipüree valss”, millele tegin nii sõnad kui viisi. Saatesse läksid need lood Lembit Mägedi ja Mihkel Smeljanski esituses,” avaldab ta ajakirja 60+ lugejatele.

Vene-Balti suurtööstuse lõunaserval algasid 1912. aasta lõpus aktsiaseltsile Bekker & Ko kuuluva laevatehase ehitustööd. Uhkete baroksete kabelite ja kunstiväärtuslike skulptuuridega surnuaial olid viimse rahupaiga leidnud paljud väljapaistvad Eesti kultuuri- ja ühiskonnategelased. Kava rajada surnuaia vahetusse lähedusse suurtööstus tekitas seetõttu arusaamatusi ja pahameelt. Paraku ei leidnud väikese kubermangukeskuse protestid impeeriumi võimuladviku seas kõlapinda ja majesteetlikus rahus seisvate hauamonumentide kõrval löödi kopad raginal maasse. 60+ veebruarinumbris jätkab kunstiteadlane Anne Ruussaar lugusid laevatehastest, mis muutsid Tallinna nägu. Veebruarikuu lugu räägib Bekkeri laevatehasest.

Kui oma kodus elades peab igakuise pensioniga hakkama saama, siis miks ei saa sellesama raha eest hooldekodus ära elatud? Küsimus tekib kõigil, kes viivad oma kalli lähedase hooldekodusse, kus voodikoha eest tuleb tasuda ligi tuhat eurot ja rohkemgi.

Selgub, et pool sissetulekutest läheb palkadeks. Samas pole hooldekodu töötaja kuutasu kuigi suur. 

Veebruarikuu 60+ uuris, mida kohatasu sisaldab. Võtame ajakirjaveergudel ühe hooldekodu kuueelarve tükkideks lahti. Selgub, et pool sissetulekutest läheb palkadeks. Samas pole hooldekodu töötaja kuutasu kuigi suur. Selgitame, miks on erahooldekodu koht kallim ja kuidas riik on hooldekodusid toetanud ja kuidas plaanib neid veel aidata?

Kommenteerivad Kärstna Hooldekodu juhataja Ly Kirt, Lõuna-Eesti Hooldekeskuse juhatuse liige Ülo Tulik, Lõuna-Eesti Hooldekeskuse omanik Vambola Sipelgas, Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik Ketri Kupper, Sotsiaalministeeriumi vanemkaplan Katri Aaslav-Tepandi ja Põllumajandus- ja Toiduameti toiduosakonna peaspetsialist Keidi Leppik.

Kui päev on stressirohke ja kolmekordne söögiports vohmitakse sisse enne uinumist, võib lamaja ootamatut neeluni paiskuvat füsioloogilist reaktsiooni kogedes püstigi karata – esimest korda refluksi kogenud inimene ei pruugi selle peale tullagi, et kõrvetised ja valusööst rinnakus on omavahel seotud.

Ajakirja 60+ veebruarinumbris vastab Ida-Tallinna Keskhaigla gastroenteroloogi-juhtivarst doktor Benno Margus muu hulgas ka lugejate küsimustele, mis reflukshaigust põhjustab, kas see nähtus või haigus on ehk seotud vanuse ja eluviisidega, kas see häda on mööduv ja kas seda terviseriket on võimalik segi ajada mõne teise probleemiga?

Tsink on essentsiaalne mikrobioelement, mida inimkehas leidub umbes kaks grammi. Enamik sellest on luudes ja skeletilihastes, aga teda on rohkesti ka eesnäärmes, maksas. Ainevahetuse mõttes on tsink magneesiumi järel väga auväärsel teisel kohal. Arenenud riikides on tsingipuudus suhteliselt harv. Kui aga ikkagi tekib tsingipuudus, on see tavaliselt tingitud tsingi ebapiisavast tarbimisest või imendumisest, suurenenud tsingikadudest organismis või kasvanud vajadusest tsingi järele. Inimesed, kellel on tsingidefitsiit või selle tekke oht, peavad muutma oma igapäevast dieeti ning lisama sinna head tsingiallikad. Kellel võivad tekkida probleemid piisava tsingikoguse saamisega, kirjutavad 60+ veebruarinumbris meditsiiniteaduste doktor Rando Porosk, meditsiinilise metaboloomika professor Ursel Soomets ja meditsiinilise biokeemia professor Mihkel Zilmer.

 Inimesed, kellel on tsingidefitsiit või selle tekke oht, peavad muutma oma igapäevast dieeti ning lisama sinna head tsingiallikad. 

Ajakirja 60+ veebruarinumbris kirjutavad arstiteadlane Mihkel Zilmer ja ajakirjanik Anne Lill mahlasest ja multimaitselisest kanaroast. Kanaliha on väga rikkalik inimorganismile kõrge bioväärtusega valgu poolest, samas on tema rasvade sisaldus normaalne ja nende rasvhappeline koostis on rasvhapete vahekorra poolest üks parimaid, st monoküllastamata rasvade, küllastatud rasvade ja polüküllastamata rasvade vahekord on sobiv.

Kes kunagi Itaalias käinud ja sealseid toite maitsnud, ei unusta neid iial. Tava kogu perega koos süüa ei ole itaallastele pelgalt kõhutäitmine, see on rituaal. Söömisega kaasneb päevasündmuste jutustamine, asjade üle arutamine, plaanide tegemine. Kes sellist perelõunat pühapäevasel päeval restoranis kõrvalt näinud, on kindlasti ühe unustamatu mälestuse võrra rikkam. 60+ veebruarinumbris kirjutab Sirje Rekkor, kuidas mitmekesistada lastelaste lemmikrooga, makarone riivjuustuga ja annab lugejale suure hulga huvitavaid retsepte.

Kui elu läheb keeruliseks ja toimetused kasvavad üle pea, on uni tihti esimene, mis tähelepanuta jäetakse või ohverdatakse. Ometi on uni niisama hädavajalik nagu tervislik toit ja füüsiline aktiivsus. Mida teha, kui uni ei tule, kirjutab 60+ veebruarinumbris Südameapteegi proviisor Olesja Kuznetsova.

60+ veebruarinumbri mõtisklused ehk kolumn tuleb reedese raadioärataja Märt Treieri sulest. 60+ ei saa ka suure ristsõnata. See ootab lahendama.

Mõnusaid mõtteid ajakirja 60+ seltsis!