K, 1.02.2023

Vana foto ⟩ Mitmekäiguline lõuna vaid rubla eest

Peeter Langovits
, fotograaf
Mitmekäiguline lõuna vaid rubla eest
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Lõuna Karula sööklas.
Lõuna Karula sööklas. Foto: Peeter Langovits

Vanad ülesvõtted aitavad elustada mälestuskilde kohtumistest huvitavate inimestega ja paikadega. Aastate eest jäädvustatu aitas kokku seada fotoloo Viru kolhoosielust.

Eesti NSV Ajakirjanike Liidu fotosektsioonil oli tavaks aeg-ajalt ühispildistamisi korraldada. 1987. aasta juunikuus sõitsid pressifotograafid, seitse piltnikku – Endel Veliste, Harald Leppikson, Arvo Tarmula, Aarne Sillaste, Elmar Rauam, Vladimir Trofimov ja Peeter Langovits Rakvere rajooni Viru kolhoosi.

Edukat ja laia haardega suurmajandit Viru kolhoosi juhtis ettevõtlik kolhoosiesimees Toomas Varek, kes alustas meiega kolhoosi maadel ringsõitu Karulast. Selleks ajaks olid kevadtööd tehtud ning oli aega tehnikat hooldada ja lõõgastuda.

Ambitsioonikas suurmajand

Viru kolhoos loodi 1976. aastal, kui Rakvere rajooni Aaspere, Haljala ja Vihula kolhoos suurmajandiks ühendati. Keskuseks sai Haljala. Kiiresti kujunes sellest Eesti üks suurimaid ja edukaimaid põllumajandusettevõtteid, mille taga oli töökas kolhoosipere ja edumeelne juhtkond.

Alustati inimeste töö- ja olmetingimuste parandamisega. Oldi veendunud, et hea tööjõud ei püsi kolhoosis vaid hea palgaga, tööinimene vajab enamat.

Loomakasvatus (eriti piimakarjakasvatus) oli tulutoov, edukalt arendati sea- ja veisekasvatust. Olid ka tumedapealise lamba tõufarmid. Eesti mustakirju veisetõug oli suure piimatoodanguga, ligi 4900 kg lehma kohta aastas. Taimekasvatuse põhisuund on teraviljakasvatus, umbes 40 protsenti haritavast maast. Kasvatati ka teravilja, heintaimede ja kartuli eliitseemet.

Aastatel 1982–1992 Viru kolhoosi juhtinud Toomas Varek on meenutanud, et ainult põllumajandusega kolhoos jõukaks ei saanud ning maaelu piisavalt arendada ei suutnud. Kolhoosis oli maailmatasemel biopreparaatide, süstelahuste ja vaktsiinide tootmine ning need leidsid tee ka välisturule. Aastaid olid abiks maltoosa- ja õlletootmine. Ehitusosakonnast lisandusid abitootmisesse mööbel, terrasiit ja raudkivikillustik. See kõik andis majandile ligi kolmandiku kogutulust.

Aastatel 1982–1992 Viru kolhoosi juhtinud Toomas Varek on meenutanud, et ainult põllumajandusega kolhoos jõukaks ei saanud ning maaelu piisavalt arendada ei suutnud. 

See võimaldas parandada töötajate töö-, olme- ja puhkeolusid, kolhoosi heakorda. Toomas Varekil oli kindel seisukoht – majandi kõigi osakondade keskustesse tuli rajada kõigepealt korralikud teed, seejärel söögikohad, lasteaiad, rahvamajad ja spordihooned ning alles siis tegeleda kontoritega. Esimeste seas sai korda Vihula osakonna kontor Karulas, seejärel Aaspere ja Haljala. Tootmise kõrval olid Viru kolhoosis heal järjel ka haridus- ja kultuurielu ning spordiharrastus.

Maaparandus ja mõisakompleksid

Põllumaad saadi juurde ulatusliku maakuivendusega. Parajasti oli käsil maaparandus Sagadi kandis ning madalatel maadel Annikvere ja Vihula vahel. Kogu majandis kuivendati kokku 4000 ha maad. Mullaviljakuse suurendamiseks valmistati aastas 12 000 tonni madalsooturbast komposti.

Kolhoosil jätkus raha, et uute hoonete ehitamise kõrval säilitada ja korda teha vanu elamuid, parke ja mõisaid. Meil avanes võimalus näha restaureerimistöid Sagadi, Vihula, Vanamõisa ja Aaspere mõisakompleksis.

Kõigepealt 15. sajandil rajatud Sagadi mõisakompleks, kus nägime mõisaparki, peahoonet ja taastatavat hobusetalli. Mõisahoones asus 1973. aastani kool ja Rakvere Metsamajand alustas 1977. aastal mõisakompleksi renoveerimist. 1987. aasta suvel avas peahoone külastajatele jälle uksed.

Vihulas sõitsime mööda mahajäetud tuuleveskist ja väravapostide taga sirget pärnaalleed Vihula mõisani. 17. sajandi mõisas oli pärast teist maailmasõda hooldekodu. Viru kolhoos alustas 1982. aastal Vihula mõisakompleksi ulatuslikku restaureerimist. Parajasti restaureeriti kohvimaja, palmimaja, tellingutes oli veel mõisa peahoone ning rajati mõisa paisjärve.

Viru kolhoos alustas ka 16. sajandil rajatud Aaspere mõisa taastamist. Sõjajärgsel ajal oli

mõisahoone muudetud lastekoduks. 1966. aastal sai maja tulekahjus kannatada ja jäi pikalt tühjana seisma. Parasjagu restaureeriti mõisahoonet ja parki. Aaspere koolile kohandati vanast mõisaaidast spordihoone.

Vanamees vikatiga

Kui Karula mõisamaal tiir tehtud, põikasime Vihula osakonna remonditöökotta. Lõunat sõime koos töömeestega Karula sööklas. Jõudsin jäädvustada avatud köögiga söögisaali interjööri ning heita pilgu ehitusjärgus kaminasaali. Kaadrisse püüdsin kokad, keda kiideti ka väljaspool kolhoosi piire. Ma ei suuda meenutada täpset päevamenüüd, kuid kolhoosiperele pakutavas igatahes kokku ei hoitud. Koduselt maitsva mitmekäigulise lõuna sain vaid rubla eest.

Korralikule kõhutäiele järgnes suitsutund maja ees. Sel ajal jõudsime heita pilgu heakorrastusele ja Karula ümbruskonna eramutele. Meelde jäi vanamees, kes tee ääres vikatit luiskas

Märksõnad
Tagasi üles