Vanus pole ainus autojuhtimisest loobumise põhjus

Doktor Madis Veskimägi Foto: SCANPIX

„Hea nägemine on ohutu autojuhtimise alus, vanadusnägemine normaalne nägemise muutus. Sestap peaksid kõik üle 65aastased autojuhid käima kord aastas silmaarsti juures,” soovitab perearst Madis Veskimägi.

Nägemine võib juba 40–50aastasel tasahilju nõrgeneda. „Seda põhjustab silmaläätse alanenud elastsus, mistõttu kannatab lähemal seisvate objektide teravalt nägemise võime,” selgitab perearst Madis Veskimägi.

Kokkuleppeliselt loetakse eaka roolikeeraja vanusepiiriks 65 eluaastast. Sellest ajast kehtib mootorsõidukijuhi tervisetõend maksimaalselt viis aastat. Tervisetõendi kehtivuse lõppemisel tuleb pöörduda perearsti poole, kes väljastab uue tervisetõendi, kui tervislik seisund lubab autot juhtida.

Vanadusnägemise kõrval on seeniorist roolikeeraja kõige sagedasem tervisehäda ka reaktsioonikiiruse alanemine.

Mõni haiguski ei luba rooli taha

Siiski ei saa ainuüksi vanus olla autojuhtimisest loobumise põhjus. Rooli taha istumisest tuleb loobuda konkreetsete haiguste ja nendega kaasnevate kõrvalnähtude ilmnemisel, samuti mäluhäirete korral. Soomes näiteks on mäluhäired peamine põhjus, miks juhiluba enam ei pikendata.

Doktor Madis Veskimäe sõnul kaasneb vananemisega keha talitluses hulk normaalseid ja tavapäraseid muutusi. „Suureneb krooniliste haiguste risk, tarvitatakse rohkem ravimeid. Kõik see võib turvalist autojuhtimist mõjutada,” selgitab ta.

Kaks kolmandikku üle 65aastastest juhtidest kasutab üht või mitut ravimit, osa neist määravad arstid, osa ostab patsient käsimüügist või toob need hoolitsev lähedane inimene. Patsient usub, et arst teab, mida määrab.

Dr Madis Veskimäe sõnul soovib iga arst haigust ravida, vaevusi leevendada. „Liiklusohtlikkusele eriti ei mõelda, sest loodetakse, et haige teab ja uurib ise. Sageli juhtub, et ravimeid määrab mitu arsti ja ei teata, mida juba tarvitatakse. Juhtub, et patsient võtab viit kuni kümmet ravimit ning nende koos- ja kõrvaltoime on raskesti ennustatav.”

Tasub uurida ravimilehte

Alati tuleb lugeda ravimi infolehte. Kui seal on kirjas, et ravimit võttes ei tohi autot juhtida, siis ei tohi seda teha. Eriti ohtlikud ravimirühmad on rahustid, uinutid, tugevatoimelised valuvaigistid, mõned köha-, nohu- ja allergiaravimid. Liiklusohtlikkus suureneb mitu korda, kui neid ravimeid tarvitatakse koos alkoholiga.

„Vanuse kasvades nägemisteravus ehk näitaja, millega mõõdetakse võimet ära tunda erineva suurusega musti sümboleid valgel taustal standardselt kauguselt, tasapisi halveneb,” hoiatab tohter. „Samuti kuulmine, ka reaktsioonikiirus. Nende muutustega peab arvestama ning valima aeglasema ja ettevaatlikuma sõidustiili.”

Hiilivad silmahaigused

Kollatähni taandareng põhjustab maailmas kõige sagedamini pöördumatuid nägemiskahjustusi. Ohustatud on enamasti üle 50aastased, 65–75aastastel esineb seda umbes kümnendikul, üle 75aastastel igal kolmandal. Samuti ohustavad vanemas eas nägemist hall- ja rohekae.

Hallkaed on võimalik kirurgiliselt ravida, rohekaed enamasti mitte. Katarakt ehk hallkae on silmaläätse hägustumine. Katarakt võib põhjustada nägemisteravuse ja/või kontrastnägevuse langust, samuti kujutiste moondumist ehk nn topeltkontuuride nägemist.

Enamasti tekib katarakt vanemas eas ning selle teket ei saa ära hoida. „Erinevas staadiumis katarakti käes kannatab 30 protsenti üle 70aastastest inimestest,” nendib silmaarst Piret Glükmann. „Tänaseni puudub medikamentoosne ravi, millega saaks takistada katarakti teket või selle arengut. Katarakti tekkimise teooriaid on mitu ja need räägivad üksteisele vastu.”