N, 2.02.2023

Raplamaa – korvpalli ja laulvate pinkide maa

, ajakirjanik
Raplamaa – korvpalli ja laulvate pinkide maa
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Kui hoogu võttis koroonast tingitud maskikandmise vastaste liikumine, otsustas Katrin Klaebo (vasakul) novembrikuu keskel Alu mõishärra skulptuurile maski ette panna. Et oleks ­suursugune eeskuju.
Kui hoogu võttis koroonast tingitud maskikandmise vastaste liikumine, otsustas Katrin Klaebo (vasakul) novembrikuu keskel Alu mõishärra skulptuurile maski ette panna. Et oleks ­suursugune eeskuju. Foto: Thea Karin

Peaaegu iga Eesti linn on omamoodi pealinn. Raplast on saanud korvpallipealinn, sest ette on võetud midagi sellist, mida nii väikesest kohast tavaliselt ei leia. Eesti korvpalli 100. sünnipäeval sopsatas Rapla keskväljakul 114 357st vabaviskest korvi 1817. Korvpallisõbrad ootavad pikisilmi Guinnessi rekordi ametlikku kinnitust.

„Alguses oli Rapla minu kui noore inimese meelest nõme paik. Kui ma Rapla mehega abiellusin, suutsin esimesed viis aastat Raplat vältida,” meenutab praegu Raplas elav Maria Mettus. Katrin Klaebo lisab, et kui ta töö tõttu Raplast läbi sõitis, ei tahtnud ta isegi peatust teha, sest siin tundus kõik nii hall: ei kino ega muuseumi, teatrit ega söögikohta. „Ja palun väga, nüüd teeme siin koos suuri asju,” naeravad mõlemad naised.

Särasilmse Katrin Klaebo elu on taasiseseisvunud Eestis olnud põnev nagu filmis. Ta on juhtinud suurt mööbliettevõtet, pannud õla ala naisettevõtlusele, leidnud Norrast elu armastuse. See paneb ta pöialt hoidma hoopis Norra olümpiakoondise suursoosikule Johannes Klæbole, kelle vanaisaga ta abielus on. Katrin Klaebo on olnud pikalt seotud Raplamaa ettevõtlike naiste organisatsiooniga: 11 aastat, 150 sündmust, 70 liiget – praegu Eesti suurim naisorganisatsioon.

Naiste Ööde Filmifestival

Suurimaks ettevõtmiseks peab Katrin filmifestivali NÖFF. Katrini Klaebo tuli ideele üle maailma rohkem kui sajale naiste filmifestivalile ka Raplasse üks juurde tekitada. Naiste Ööde Filmifestival seob kokku töötoad, raamatuesitlused ja kunstifestivali. Ühe toreda Rapla vanaema mälestuseks on lapselaps loonud marmelaadikommide firma Minna Sahver, mis NÖFFile ekstra mustasõstramarmelaadi teeb.

NÖFFiga on seotud ka Katrin Klaebo tiitlid: 2019. aasta naine, samal aastal koos korraldusmeeskonnaga pälvitud aasta tegu ja aasta tegija nominatsioon. Lisaks sai Katrin Klaebo kodanikupäeva hõbemärgi. Seda jutustades istub Katrin Rapla Kultuurikeskuse kinosaali esimeses reas kohal number 6. „See number lihtsalt meeldib mulle, veidi ümmargune,” naerab ta, „see toob õnne”. Eraldi rõhutab ta: „Ärge alahinnake naiste suurt osakaalu ja koostöövõimet! Kui mehed midagi koos teevad, hakkavad nad kohe võistlema, naised tulevad kokku, et koos ära teha.”

Ma ei oleks nii tubli, kui mul ei oleks nii toetavat naiskonda.

„Ma ei oleks nii tubli, kui mul ei oleks nii toetavat naiskonda,” üteb ka Maria Mettus, kui me Katrin Klaeboga töökoja salongi diivanil maandume. Maria Mettuse meistrikoja nimi on TaevaniMaani. „See ei ole lihtsalt sõnakõlks,” selgitab Maria.

TaevaniMaani on just Maria sõna, kirjeldab kõige paremini seda kõige-kõiget. „Oleksin nagu janustele kõrbes vett andnud,” kirjeldab Maria Merttus alguskontserti Siiri Sisaskiga. Nüüd on neist saanud oma nime ja mainega TaevaniMaani kontserdid, kuhu tullakse üle Eesti. Meistrikoja suures saalis on kaetud laud savinõudega. Laudade taga toimetavad keraamikahuvilised, teemaks roosid. Tasub heita pilk ka tualettruumi eesruumi, sellelgi on imeline kujundus.

Tegus naine Inga Hermanson võttis kätte ja koolitas end sommeljeeks, kes nüüd oma veini- ja õllepoes LaCopita aitab raplalasi maailma jooginaudingutes orienteeruda. Samas ei unusta ta joogikultuuri koolitustel kohalikku jooki ja toetab ka NÖFFI.

Rabavad rabad ja laulvad pingid

Rabamaastiku pilt hoone seinal ja oranžid korvpallid murul – see on Rapla keskväljak, osa suurest installatsioonist. Kui siseneda Raplasse ükskõik mis suunalt, torkavad muruplatsidel ringteedel silma oranžid korvpallid, tehtud täisbetoonist. Väljak ise on ikka veel nagu kunstiteos, peategelaseks kümne veejoaga ümmargune purskkaev.

Aastaid tagasi kõrgus siin nõukogudeaegne pooleli jäänud hiigelsuur kultuurimaja, mis linnale jutuainet andis. Tuntuim on Toivo Kurmeti unistus teha Raplast väike Hollywood. Kui küngastega kiviplatsi veel polnud, püstitati Vahur Kersna pingikampaania käigus Hollywoodi platsile Toivo Kurmeti (1949–2003) laulev pink, kus lühike ülevaade, miks pink olemas on.

Keskväljaku nurgal, praeguse kultuurimaja ees on Rapla linnapea neljanäoline skulptuur. Selle kinkisid 1993. aastal kuningriiklased, kohustusega see igal jüripäeval puhtaks pesta. Sellest on saanud igakevadine rahvaüritus, Rapla linnapea lööb siis skulptuuri neli nägu šampooniga läikima.

Kui hoogu võttis koroonast tingitud maskikandmise vastaste liikumine, otsustas Katrin Klaebo novembrikuu keskel Alu mõishärra skulptuurile maski ette panna. Et oleks suursugune eeskuju.

Märksõnad
Tagasi üles