Kuidas efektiivselt libedust tõrjuda?

Liivast märksa efektiivsem on kasutada kõnniteedel graniitkillustikku, mida saab soovi korral igal aastal taaskasutada. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Hoolimata aastakümnete pikkusest kogemusest kasutatakse lumest ja jääst jagusaamiseks jätkuvalt kas lihtsalt ebatõhusaid või täiesti valesid nippe. 

Lume ja jääga seotud müüte murrab K-rauta Tondi kaupluse juhataja Eveli Uibomets.

Liivaga libeduse vastu - EI

Eesti inimesed on aastakümneid liivaga libedust püüdnud tõrjuda, seda puistatakse nii kõnniteedele kui aiaradadele lootuses paremini püsti püsida. Liiv on aga kergesti lenduv, võib tuulega silma sattuda ja on ühtlasi väga tagasihoidliku kasuteguriga.

Liivast märksa efektiivsem on kasutada kõnniteedel graniitkillustikku, mida saab soovi korral igal aastal taaskasutada.

Liivast märksa efektiivsem on kasutada kõnniteedel graniitkillustikku, mida saab soovi korral igal aastal taaskasutada – kevadel pühid kokku, paned hoiule ja kasutad järgmise talve tulekul uuesti. Lisaks on taaskasutatav graniidipuiste keskkonnasõbralik.

Tuhk aia- ja kõnniteele - EI

Tahkeküttel eramute eakamad elanikud kasutavad tänini libeduse tõrjeks tuhka. Kui liiv on selleks lihtsalt ebatõhus vahend, siis tuhk on suisa kurjast, sest lõhub nii nahast kui teistest materjalidest jalanõusid. Kui keegi on tuhka teele külvanud, tasub pärast saapad sooja vee ja lapiga korralikult ära puhastada.

Soolaga jääd sulama – JAH ja EI

Sool on kahtlemata libeduse tõrjeks tõhus meetod, aga tikub jää kõrval hävitama ka kõike muud, mille teele see satub. Sool on looduse suhtes vaenulik, võib hävitada kõnnitee äärde jäävad tundlikud taimed, samuti kipub sool lõhkuma sissesõidutee kive, treppe ja jalanõusid.

Poelettidel leidub üha enam alternatiivseid jäätõrje puisteaineid, aga ka nende puhul tuleks veenduda, kuidas koostisained mõjutavad loodust ja erinevaid pinnamaterjale.

Suure lumelabidaga suurt lund tõrjuma – JAH ja EI

Eesti inimesed usuvad, et nad on tugevad ja vintsked nagu kadakad ja ostavad reeglina kõige suurema lumelabida, millega püütakse ära teha kõik lumega seotud tööd. Suur labidas võiks tõesti majapidamises olemas olla, aga see sobib vaid värske lume koristamiseks, mitte aga raske sulalume tõstmiseks.

Sulalund tuleks tõsta pigem väikese ja kitsa, aga kõrgete servadega labidaga.

Sulalund tuleks tõsta pigem väikese ja kitsa, aga kõrgete servadega labidaga. Lund lükata ei tohi aga lumelabidaga üldse, see lõhub labida ära. Lumelükkamise jaoks on vaja lumesahka või lumelükkajat  ja töö on seda lihtsam, mida pikem on tööriista vars.

Lumelabida katkiminekut pole võimalik vältida, see on paratamatu – EI

Kui lumelabidat ebaotstarbekalt kasutada, näiteks mööda jäist pinnast kooriklume lükkamiseks, siis laguneb see tõesti kiiresti. Iga tööriista tuleb hoolikalt valida ja vastavalt otstarbele kasutada. Valiku tegemisel tasuks jälgida, et vars oleks tugevast materjalist ja taluks füüsilist pinget, tavaline plastik ei sobi, pigem on hea komposiitmaterjal või tugev puit.

Lehepuhuriga lund tõrjuma – EI

Kuna lehepuhur on soodsam kui lumepuhur ja paljudel kodus olemas, siis kasutavad mõned inimesed seda ka lume lükkamiseks. See võib kerge lume puhul lühiajaliselt isegi õnnestuda, aga kui on soov ka tuleval aastal lehti kokku puhuda, siis ei tasuks selliseid katsetusi teha.

Lehepuhuriga võib küll ettevaatlikult näiteks kasvuhoone katuselt või vihmaveerennist lume alla lükata, aga üldiselt pole sellega lume tõrjumine mõistlik ja kui aed on suur ja labida ning sahaga rassida ei jaksa, tuleb soetada lehepuhurist märksa võimsam ja tõhusam lumepuhur.