Pärast Tallinna suurhaigla valmimist vabaks jäävatesse haiglahoonetesse saaks rajada Eesti ja Tallinna esimese seenioride Teenusmaja.
Seenioride teenusmaja eestvedaja: vanad haiglahooned võiks muuta teenusmajaks
Sarnaselt paljudele Tallinna ja Eesti inimestele ootan minagi uue Tallinna suurhaigla valmimist väga. See aitab paremini ühendada tervishoiusüsteemi ja tagab patsiendile parema kvaliteediga teenuse. Pensionärina hindan seda kõrgelt. Pole kahtlust, et Tallinna Haigla näol on tegu ühe lähiaja olulisema investeeringuga nii Tallinna linna kui Eesti riigi jaoks. Loodan, et nii riigil kui ka Tallinna linnal jätkub tahet selle suurprojektiga edasi minna ning soovin neile selleks jõudu!
Tallinna Haigla plaanitud valmimine aastal 2026 tekitab aga küsimuse, mis saab olemas olevatest haiglahoonetest. Sellele peame juba praegu mõtlema hakkama ning tunnustan Sotsiaaldemokraate, kes otsa lahti tegid ja omi ideid esitlesid.
Pean lisama, et väga põnev oli lugeda volikogu kolleegi Jaak Juske ülevaadet Ida-Tallinna Keskhaigla Ravi tänaval asuva hoone mitmesaja-aastasest ajaloost. Nõustun, et Tallinn ei peaks müüma vabaks jäävaid haiglahooneid, vaid neid tuleks ka pärast suurhaigla valmimist kasutada linlaste hüvanguks. Pakun välja, et just vabanevatesse haiglahoonetesse võiks rajada Tallinna ja Eesti esimese seenioride Teenusmaja.
Seenioride Teenusmaja eesmärk on võimaldada väärikat vananemist. See on mõeldud tegusatele, endaga toime tulevatele vanematele inimestele. Teenusmajades elavad eakad eraldi üürikorterites, kuid tavalisest korterelamust on Teenusmaja erinev selle poolest, et see on elamiseks mõeldud vaid eakatele ning majas on olemas erinevad teenused - restoran, arsti vastuvõtt, ööpäevane arsti või õe valve ja kõiksugused võimalused huvitegevuseks. Teenusmajas elamine aitab peletada üksindust, seal elades ei pea muretsema erinevate olmeprobleemide pärast ja alati on kindlus, et kui midagi peaks juhtuma, on abi lähedal.
Taolised Teenusmajad on pikka aega eksisteerinud tuntud heaoluriikides, näiteks Soomes, Rootsis ja Kanadas.
Taolised Teenusmajad on pikka aega eksisteerinud tuntud heaoluriikides, näiteks Soomes, Rootsis ja Kanadas. On aeg, et meiegi nende sekka astuksime. Tallinna linnavolikogus olen seda teemat vedanud juba 2017. aastast. On hea meel, et selle aja jooksul on minu poole pöördunud hulganisti inimesi, kes tunnevad huvi Teenusmaja valmimise edenemise vastu. Nende seas on nii tegusad eakamad inimesed kui ka nooremad, kes sooviks, et nende vanemad ja vanavanemad elaksid kohas, kus neil oleks turvaline ja meeldiv vanaduspõlve veeta.
Tallinnasse esimese seenioride Teenusmaja rajamisele astusime olulise sammu lähemale 2019. aasta sügisel, kui Tallinna linnavolikogu tegi linnavalitsusele ülesandeks alustada ajavahemikus 2020-2023 Teenusmaja rajamise ettevalmistamist. Nii pandi kirja Tallinna eelarvestrateegiasse. Minule ja teistele Teenusmaja ootajatele andis see kindluse, et Teenusmaja loomist toetavad erinevad poliitilised jõud ning ühel päeval see tuleb.
Järgmine suur väljakutse on olnud Teenusmaja rajamiseks sobiva krundi leidmine. Teenusmaja peab asuma kohas, mille lähedal paiknevad ühistranspordi peatus, toidupood ning jalutamiseks sobiv roheala. Praegune Ravi tänaval asuv Ida-Tallinna Keskhaigla hoonekompleks täidab neid tingimusi hästi. Kui see pärast Tallinna Haigla valmimist vabaks jääb ning ümbritsevat elukeskkonda kaasajastada ja rohelisemaks muuta, on sinna seenioride Teenusmaja rajamine väga sobilik. Olen kindel, et paljud pensionärid rõõmustaksid selle üle. Nii, et teeme ühiselt ära!
Liis Klaar on Tallinna Linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni liige ja Tallinna linnavolikogu Teenusmaja toetusrühma eestvedaja.