Kunstsarv, immuunsus ja moodne matusekultuur

Üks tuntumaid omaaegseid naissaatejuhte Ruth Karemäel on oma viis, kuidas päevale särts sisse saada. Ta teab, et pool tundi ja tass kanget kohvi on kindel ja kiireim viis tujutusest üle saada. „Tõusen kohe, panen kõrvaklapid pähe, lülitan raadio sisse, kohvimasina käima ja sean end oma kiiktooli istuma. Kuulan Viker­raadiot, timmin kohvi ja ootan, kuni eluvaim sisse tuleb.” Foto: Peeter Langovits

Novembrikuu ajakirjas 60+ jagab oma mõtteid omal ajal eestlasi tundide kaupa teleri ette naelutanud malbe olekuga saatejuht Ruth Karemäe, kes elab vaikselt oma elu. Ta tõuseb hommikul kohe üles, paneb kõrvaklapid pähe, lülitab raadio sisse, kohvimasina käima ja seab end kiiktooli istuma. Kuulab Vikerraadiot, timmib kohvi ja ootab, kuni eluvaim sisse tuleb. Vahepeal kontrollib ka, et kas on juba tulnud.

Värskes ajakirjas 60+ räägib Ruth Karemäe, kuidas nad abikaasa Rein Karemäega teineteist leidsid, miks ta pärast televisioonist lahkumist enam palgatööle ei läinud ja vastab küsimusele, kas eakusel nooruse ees ka eeliseid on.

Mis on kunstsarv? Küllap tekitab see sõnagi täna juba üllatust ja küsimuse, mis see üldse on. Plastmassi eellasena võidutses kerge ja vastupidav piimaplast aksessuaaride maailmas, oli asendamatu kodusisustuses, mööblitööstuses ja mujal. Nimetust kunstsarv hakati kasutama seetõttu, et materjali sai värvida lugematutes toonides, mis võimaldas valmistada odavast valgumassist kalliste materjalide, näiteks sarve, koralli, pärlite, merevaigu, elevandi- ja kilpkonnaluu, erinevate poolvääriskivide, sh marmoriga äravahetamiseni sarnaseid imitatsioone. 60+ novembrinumbris kirjutab kunstiteadlane Anne Ruussaar, kuidas tehti Eestis kamme, nööpe ja kapinuppe ehk jutustab meie kunstsarvetööstuse loo.

Kui suvel jõudsime koroona juba peaaegu unustada, siis sügise saabudes tuletas ta ennast jälle meelde. Paljud elavad ravi ja vaktsiini ootel. 

Kui suvel jõudsime koroona juba peaaegu unustada, siis sügise saabudes tuletas ta ennast jälle meelde. Paljud elavad ravi ja vaktsiini ootel. Uudiseid tuleb pidevalt. Kui algul arvati, et koroonavaktsiin võib olla universaalne, siis nüüd on selge, et nii hästi see ei lähe. Kõik teavad, et mõni inimene põeb grippi ja teisi nakkushaigusi sageli, lausa igal aastal, teine aga ei haigestu üldse või kui, siis põeb kergelt. Seda ka siis, kui nad töötavad või elavad koos. Miks nii? Haigestumine sõltub väga suures osas inimesest, eelkõige sellest, kui tugev on tema immuunsus. Immuunsusest kui keerulisest süsteemist kirjutab arst, tervisenõustaja ja psühhoterapeut Epp Veski. Ta annab 60+ lugejale ka nõu, kuidas oma immuunsuse eest hea seista.

Novembrikuu ajakirjas jätkame sarja Eestist ja selle huviväärsetest kohtadest Eesti pealinna Tallinnaga. Kas teadsite, et Tallinna Raekoja platsile püstitatud kuusk on väidetavalt Euroopa vanim sära ja pidulikkust pakkuv jõulupuu avalikus linnaruumis?

Tallinn on uhke jõululinn juba mitu aastat, olles ühe pulga peal mitme teise maagilise jõuluturulinnaga, nagu Dresden, Praha, Innsbruck, Basel, Frankfurt ja London. Millised kaunistused jõulude ajal Tallinna särama panevad, mida huvitavat pealinn kultuurinautlejale pakub ja kus saab ka ise jõulude eel käed külge lüüa, saab lugeda värskest 60+ novembrinumbrist.

Hingedeajal ilmuvas ajakirjas 60+ küsime, kas kalmistud lähevad ajaloo rüppe. Kas traditsiooniline matusekultuur hääbub? Kalmud on viimased puhkepaigad ja kohad, kus lahkunuid leinata. Peale selle on nad ka kultuuriajalooliselt olulised paigad. Ajad aga muutuvad, nii nagu elus, nii ka surmas.

On sündinud digitaalsed leinafoorumid, hauakivid on tähistatud QR-koodiga ja mõned matusetalitajad pakuvad võimalust leinakuulutusi juba ka Whatsappi kaudu saata. Kuidas on muutunud Saksamaa matusekultuur? Kuhu oleme sellel teel liikunud Eestis? Millised muutused surmakultuuris aset leiavad ja miks, saab lugeda novembrikuu ajakirjast 60+.

Egiptusele mõeldes meenuvad püramiidide kõrval ka muumiad. Eesti puhul meenub ehk Barclay de Tolly mausoleum. Aga kus Eestis asub ainulaadne kabel, kus on viimse puhkepaiga leidnud üheksa muumiat, millises seisus see on ja mida kultuuriliselt ja ajalooliselt olulist restaureerijad teada on saanud, võite lugeda 60+ värskest novembrinumbrist.

November on meeste tervise kuu. Täpset põhjust, miks meestel kuldses eas eesnääre suurenema hakkab, ei teatagi. Päevast päeva võib meediast lugeda, et igasuguste tervisehäirete põhjuseks on suitsetamine ja napsitamine, kuid otsest seost liigse alkoholipruukimise ning suitsetamise ja eesnäärme adenoomi vahel polegi. Eesnäärme adenoom on küll ravitav, kuid mitte omapäi. Kas eesnäärne adenoom võib ka märkamatuks jääda ja kas taimravi aitab eesnäärmevaevuste korral, kommenteerivad värskes ajakirjas 60+ meestearst Margus Punab ja Medtim Erakliiniku uroloog Gennadi Timberg.

Üks vanim inimese toodetud alkoholisisaldusega keelekaste, mis saadakse õunamahla kääritamisel, pole vein, vaid siider. Siidrit saab valmistada kõikidest õuntest, kuid parimaks loetakse jooki, mis on valmistatud siidriõuntest ehk krääbidest ehk väikeseviljalistest sõstrasuurustest kuni paarisentimeetrise läbimõõduga ubinatest, mis on küllaltki suure parkainete ja happesisaldusega ning niisama söömiseks üsna kõlbmatud õunad. Aga siider tegi nad kuulsaks!

Miks gaasiline jook kiiresti pähe hakkab, mida peaks siidri joomisel silmas pidama saleduse järgija ja mida teadma teatud tervisehädade käes vaevleja?

Meditsiiniteaduste doktor Rando Porosk, meditsiinilise metaboloomika professor Ursel Soomets ja meditsiinilise biokeemia professor Mihkel Zilmer kirjutavad, miks gaasiline jook kiiresti pähe hakkab, mida peaks siidri joomisel silmas pidama saleduse järgija ja mida teadma teatud tervisehädade käes vaevleja.

Pole kedagi, kes poleks kuulnud filmimaailma kõrgemast tunnustusest Oscarist. Oleme jõudnud oma nominatsioonidega parimate peaosatäitjateni. Novembrikuu ajakirja 60+ veergudel esitavad arstiteadlane Mihkel Zilmer ja ajakirjanik Anne Lill nominatsioonile muna. Esitlusele tuleb trupp nimega Upumuna salatipadjal.

Valgu- ja kiudainerikkaid ning mitmeid mineraalaineid sisaldavaid kodumaiseid kaunvilju on Eestis kasvatatud ammustest aegadest. Enne kartuli võidukäiku oli naeri kõrval just põlduba eestlase igapäevane söök. Praegu, taimse toidu austajate arvu kasvades on ubadest valmistatud toidud kui head taimse valgu allikad aina enam populaarsust võitmas. Veel üks asi räägib põldoa kasuks – see on väga rahakotisõbralik toiduaine. 60+ novembrinumbris jagab Sirje Rekkor põldoast kui täisväärtuslikust toiduainest valmistatavate roogade retsepte.

Novembrikuu ajakirjas kirjutab Südameapteegi proviisor Leilika Stepanova, et paljud ravimid võivad kaotada mõju või halvemal juhul saada kõrge temperatuuri, päikesevalguse ja niiskuse toimel lausa ohtlikuks. Aga kus ja millisel temperatuuril milliseid ravimeid hoidma peaks, saate lugeda värskest 60+ numbrist.

Tea Raidsalu kirjutab, mida ette võtta, kui võtme lukuauku pistmise järel raksatust kuulete ja näete pihku pudenemas vaid võtmepead. Kuidas siis katkine võtmepea lukuaugust kätte saada?

Ajakirjas 60+ on muidugi ka kolumn ja ei puudu ka suur ristsõna.