/nginx/o/2012/09/27/1341862t1h0a85.jpg)
Eestis tabab insult igal aastal umbes 4500 inimest. Ainult kolmandik insuldipatsientidest taastub ühe kuu jooksul haigusest täielikult. Seevastu jääb kolmandik haigestunutest püsipuudega ning kolmandik sureb ühe kuu jooksul.
Kiire reageerimine on elutähtis: insuldist taastub ainult kolmandik haigestunutest
Kõige tähtsam on osata insulti ära tunda ja viivitamatult kiirabi kutsuda, märgib Lääne-Tallinna Keskhaigla närvihaiguste kliiniku juhataja dr Katrin Gross-Paju.
Just selleks, et teada, kuidas insuldikahtluse korral tegutseda, on vaja sellest haigusest aeg-ajalt rääkida. Selleks annab põhjuse ka ülemaailmne insuldipäev 29. oktoobril.
„Insult tabab umbes iga kuuendat inimest. Selleks võib olla meist igaüks – me ise, meie lähedased, sõbrad või töökaaslased,“ tõdeb dr Gross-Paju. „Sagedamini tekib insult eakatel, kuid välistatud ei ole see ka noortel ja isegi lastel.“
Mis on insult?
:format(webp)/nginx/o/2020/10/28/13440359t1h1317.jpg)
Dr Katrin Gross-Paju selgitab, et insult on peaaju veresoonte raske haigus. Eristada võib insuldi kahte alavormi. Ühel juhul tekib insult ajuveresoone sulgumisest, st tekib tromb, mis takistab verevoolu ja seega ka hapniku jõudmist ajju. Teisel juhul lõhkeb ajuveresoon, mille tagajärjel tekib ajus verejooks.
Mõlemal juhul saab kahjustada aju ja kuna tegemist on organiga, mis kontrollib ülejäänud keha tegevusi, mõjutab ajukahjustus kogu keha tööd ja põhjustab halvatust.
Erinevalt näiteks nahapinnal olevast vigastusest ei ole meil võimalik ajus toimuvat niisama lihtsalt näha. Seega, kuidas me ära tunneme, et tegemist on just nimelt insuldiga?
„Insulti iseloomustab see, et sümptomid tekivad hästi järsku. Esiteks, ühe kehapoole nõrkus või tuimus – inimene ei saa enda ette tõsta mõlemaid käsi. Teiseks, näo asümmeetria – suunurk või üks näopool vajub alla. Kolmandaks võib tekkida kõnehäire – inimese kõne ei ole enam mõistetav või ta ei pruugi aru saada sellest, mida talle räägitakse,“ loetleb dr Katrin Gross-Paju insuldi peamisi sümptomeid.
Inimese kõne ei ole enam mõistetav või ta ei pruugi aru saada sellest, mida talle räägitakse.
„Kui insult on tekkinud ajuveresoone lõhkemisest, kaasneb sellega ka hästi tugev ja järsku tekkinud peavalu. Patsiendid on seda iseloomustanud justkui „löök noaga pähe“. See on väga ohtlik sümptom ja võib viidata verevalandusele peas,“ kirjeldab ta.
Helista kohe 112
Kui sellised sümptomid tekivad, ka siis, kui need tunduvad kerged, ei tohi jääda ootama, kas need lähevad iseenesest üle, vaid tuleb otsekohe kutsuda kiirabi, manitseb neuroloog.
Kindlasti ei peaks ise inimest EMO-sse viima, vaid helistada 112, sest iga minut on kaalul. Kiirabi saab haiglat insuldikahtlusest ette teavitada ning haigla saab end saabuvaks patsiendiks valmis panna.
Mida kiiremini insuldipatsient abi saab, seda parem on tema taastumine. Õigeaegse tegutsemise korral võib taastumine olla täielik.
„Aastatega on insuldi ravi läinud väga palju paremaks. Ravime inimesed juba kergete sümptomitega ära, nad tervenevad täielikult ja saavad juba varsti naasta oma igapäevaste toimetuste juurde,“ julgustab dr Gross-Paju.
Võtmesõna: ennetamine
/nginx/o/2011/07/20/677358t1h7b6a.jpg)
Nagu enamik haiguste puhul, saab ka insuldi ennetamiseks inimene ise palju ära teha. Ei ole võimalik muuta teatud riskitegureid nagu vanus või geneetiline eelsoodumus, kuid mitmed riskifaktorid on seotud elustiiliga ja need on lihtsasti muudetavad.
Peamisteks riskiteguriteks on suitsetamine, alkoholi liigtarbimine, ülekaal, vähene füüsiline aktiivsus, kõrge vererõhk, suhkruhaigus ehk diabeet, südame rütmihäired ja kõrge kolesteroolitase veres.
Kahjulikest pahedest loobudes ja tervisenäitajad kontrolli alla saades vähendame insulti haigestumise riski oluliselt.