:format(webp)/nginx/o/2020/10/15/13414013t1h6ab5.jpg)
Pikaajaline kodune hapnikravi määratakse kroonilise hingamispuudulikkusega patsientidele, kes vajavad püsivalt lisahapnikku. Patsiendi elukoht ei takista ravi saamist. Koduse hapnikravi eesmärk on saavutada võimalikult hea saturatsioon (vähemalt SO2 90%) ilma süsihappegaasi taseme tõusu esile kutsumata.
Harvikhaigust nimega lümfangioleiomüomatoos ehk LAMi põdenud Anneli Kannus vajas kodust hapnikravi enne uute kopsude siirdamist. Mis oli koduse hapnikravi alustamisel kõige raskem?
Koduse hapnikravi alustamisel oli kõige keerulisem leida aparaadile sobiv koht, õppida arvestama hapnikuballoonide täitmiseks kuluva ajaga ning pidevalt kõigil jalus lookleva hapnikuvoolikuga.
Minu hapnikravi perioodil sattus olema kuum suvi ning hapnikukontsentraator, eriti kui kahte hapnikuballooni järjest täita, kiirgas päris korralikult sooja ja tekitas lisamüra.
Kas ja missugust tuge oleksid koduse hapnikraviga alustamisel enam oodanud?
Algul tekitas ehk kõige enam segadust hapnikuvoolikute puhastamine või vahetamine. Ühtlasi oli kõhklusi äratav hapniku tuleohtlikkus – tikud, küünlad jms kadusid sel ajal täiesti meie majapidamisest.
Harjusime kõik siiski kiiremini, kui esialgu arvasime. Hapnikuõde ja tema nõuanded olid telefonikõne kaugusel ja seega esialgne ebalus kadus ruttu. Logistika, paigutuse jms asjus oskaks ilmselt kogemustega patsient kõige paremini teist patsienti toetada.
Mida soovitad koduse hapnikraviga alustajale?
• Leia hapnikukontsentraatorile oma elamises võimalikult keskne koht – seda suurem on sinu liikumisraadius.
• Laadi hapnikuballoone võimaluse korral jahedamal perioodil, kui sa just ei taha ekstra tuba kütta.
• Lase endal hapnikukontsentraatori mürast puhata. Müra vähendamiseks ära pane kontsentraatorit tööle betoon- või isegi paljal puitpõrandal, liiga suur ja väheste asjadega ruum võimendab müra.
• Hea, kui kontsentraator poleks vaibal, mis kogub liigset tolmu, sest tolm ummistab filtri kiiremini ja kontsentraator soojeneb liialt. Kasuta näiteks kummimatti, mis summutab müra ja mida on kerge puhastada. Vaibal on raske ka kontsentraatorit vajaduse korral liigutada.
• Ära lükka kontsentraatorit vastu seina, vaid jäta kõikjale õhuvahe, siis töötab aparaat paremini.
• Aruta hapnikravi õega, millise pikkusega hapnikuvoolik on sinu hapnikuvajaduse puhul optimaalne.
• Laadi balloone ja liigu nendega võimalikult palju. Kui ei jaksa enam ballooni tassida, siis osta näiteks ratastel poekott, mille sisse balloon panna. Kui sul on kodus aed, liiguta kontsentraator võimalikult välisukseni või madalate akende korral aknani (hapnikuvoolik akna kaudu välja) ning liigu või kas või lihtsalt istu õues.
Kuidas jätkata hapnikravi perioodil igapäevaelu?
Hapnikravi võimaldab sul olla aktiivne võimalikult kaua, kasuta seda nii enda füüsise kui ka vaimse tervise hoidmiseks.
Mina panin balloonid jonnakalt autosse, kinnitasin need kaasistuja toolil turvarihmaga ning, olles ise roolis, sain tööle ja mujalegi liikumisega hakkama. Ideaalne kaaslane autosõidul on väike hapnikukontsentraator, kui see sinu vajadustega sobib, mis töötab akudel, kuid kannatab autos laadida.
Autos küll hingab see kogu õhu ära, seepärast tuleb vahepeal teha peatusi ja autot tuulutada, kuid liikumisraadius väikese kontsentraatori ja kahe ballooniga kasvab oluliselt, kui sul on võimalik kasutada liikumisel autot. Julge katsetada!
Kuidas on korraldatud pikaajaline kodune hapnikravi TÜ kliinikumis?
Kodusele hapnikravile saab patsiendi suunata kopsuarst. Pikaajaline hapnikravi on näidustatud eelnevalt maksimaalset medikamentoosset ravi saanud haigetele, kellel ägenemistevahelisel perioodil võetud veregaaside analüüsid on järgmised:
- kahes vähemalt kolmenädalase vahega õhuga omahingamisel võetud analüüsis on hapniku osarõhk (PaO2) alla 55 mm Hg või
- PaO2 on 55–59 mm Hg, kuid kliiniliselt on diagnoositud südame parema poole puudulikkus või hematokrit ületab 55%. (1, 2, 5).
Erandjuhul võib kaaluda koduse hapnikravi alustamist ka patsientidel, kellel on pulssoksümeetriaga tõestatud eriti märkimisväärne uneaegne hüpokseemia (v.a uneapnoega patsiendid), esinevad kesknärvisüsteemi sümptomid, mis hapnikraviga vähenevad, või koormusel tekkiv väljendunud hüpokseemia. (5)
Missugusele patsiendile saab määrata koduse hapnikravi?
/nginx/o/2020/10/15/13414014t1ha475.jpg)
Koduse hapnikravi määramise eeltingimus patsiendile on suitsetamisest loobumine. Üldjuhul peaks patsient enne hapnikravi määramist olema mittesuitsetaja mitu kuud, sest gaasivahetus võib pärast suitsetamise lõpetamist oluliselt paraneda. Ta ei tohi liigtarvitada alkoholi ning rahustavaid ravimeid, sest need võivad pärssida tema hingamist.
Oluline on motiveeritus täita täpselt ravijuhiseid, sh peab patsient olema valmis hingama lisahapnikku vähemalt 16 tundi ööpäevas. Hinnata tuleks ka patsiendi suutlikkust käsitseda hapnikuaparatuuri ja järgida hapnikutarbimisega seotud ohutusnõudeid. Patsient peab olema vaimselt adekvaatne. (2)
Koduse hapnikravi teenust rahastab haigekassa. Patsiendil endal tuleb tasuda vaid elektri eest, mida aparaat töötamiseks vajab. Õed aitavad vajaduse korral ja koostöös sotsiaaltöötajaga taotleda kohalikust omavalitsusest kompensatsiooni elektriarve tasumiseks.
Koduse hapnikravi teenust rahastab haigekassa. Patsiendil endal tuleb tasuda vaid elektri eest, mida aparaat töötamiseks vajab.
Hapnikravi peab olema järjepidev ja haigeid tuleb motiveerida ravi jätkama ka siis, kui on saavutatud esmane efekt üldseisundi ja subjektiivse enesetunde paranemise näol. Kui patsiendi seisund ravi foonil oluliselt paraneb, võidakse kodune hapnikravi ka lõpetada. (2)
Koduse hapnikraviga seotud riskide vähendamine
Hapnikravi kahjulike toimete vältimiseks ei tohi patsient ise reguleerida lisahapniku pealevoolu, sest see võib kahjustada tema tervist ja viia teadvuse kaotuseni.
Hingamispuudulikkuse süvenedes ning süsinikdioksiidi retensiooni korral intensiivistatakse hingamist (PEP-pudeli kasutamine, ventilaatorravi kasutamine) ja leitakse katsetades patsiendile sobiv lisahapniku pealevool. Limaskestade kuivamise korral kasutatakse hapniku niisutamist niisutuspudeli paigaldamise teel (2).
Hapnik on põlemist soodustav gaas, mille kasutamisel suureneb märkimisväärselt süttimisoht. Õnnetuste vältimiseks ei paigaldata hapnikukontsentraatorit liiga kitsasse või niiskesse ruumi, samuti ei ole lubatud kasutada pikendusjuhtmeid või harupistikuid.
Plahvatusohu tõttu on suitsetamine ja lahtise tule kasutamine hapnikuseadmete läheduses keelatud. Koos lisahapnikuga ei tohi kasutada õli baasil valmistatud kreeme või salve nina limaskesta ning huulte pehmendamiseks. Õli ja rasv on hapniku juuresolekul eriti ohtlikud, sest need võivad ise süttida. Hapniku manustamise ajal ei tohi kammida juukseid ega kanda sünteetilisi riideid, mis põhjustavad staatilise elektri teket. Hapnikuaparatuuriga samas ruumis peab olema suitsuandur (2, 3).
Tänapäeval kasutatakse koduses hapnikravis enamasti hapnikukontsentraator-tankerit, mis toodab hapnikku 21%-lise hapnikusisaldusega ruumiõhust üle 90%-liseks kuivaks hapnikuks. Seadme tööpõhimõte põhineb atmosfääriõhust lämmastikku siduval iseregenereeruval süsteemil. Lisaks saab seadmega kodustes tingimustes ise hapnikuballooni täita. Balloon võimaldab lisahapnikku hingata pideva hapnikujoana või vajadusel ka pulseeriva režiimiga, kus lisahapnik doseeritakse vaid sissehingamise ajal otse ninasõõrmesse ninakanüüli kaudu. (3)
Artikkel ilmus Eesti Õdede Liidu ajakirjas Eesti õde.
Kasutatud kirjandus
1. Eesti Kopsuliit. Hapnikravi, 2019. www.kopsuliit.ee. Kasutatud 15.02.2019.
2. Gross, C., Vahtramäe, J. Kodune hapnikravi, 2004.
3. AS Eesti AGA. Gaaside riskid. Hapnik. 2019.
4. Hardinge, M., Annandale, J., Bourne, S., et al. British Thoracic Society guidelines for home oxygen use in adults. Thorax. 2015 Jun; 70 Suppl 1: i1-43. doi: 10.1136/thoraxjnl-2015 206865.
5. Heli Rajalin, Kotihappihoito -Valtakunnallinen koulutus hengitysvajepotilaita hoitaville terveydenhuollon ammattilaisille (1. jakso), 29.11.2018