Taimetark õpetab valima kiirabitaimi ja tegema taimeteed
„Esimeste külmetusnähtude ilmnemisel on just ravimtaimed need, millest otsida abi,” kinnitab apteeker ja taimetark Maret Makko. „Need on meie organismile omasemad kui ravimid. Looduslikud vahendid aitavad alati, tervenemiseks kulub lihtsalt veidi rohkem aega. Samas ei oska enamik inimesi ravimtaimeteed õigesti valmistada.”
Maret Makko soovitab võimaluse korral teha teed värsketest ravimtaimedest, sest need on energeetiliselt tugevama mõjuga. „Toortaime eelis on, et temas on säilinud taime elus energia,” selgitab Makko. „Kuivatatud taimes on vaid mineraalne ja vitamiiniline ravitoime osa. Valesti kuivatamisel võib osa väärtuslikke toimeained kaotsigi minna.”
Haigus möödub kiiremini, kui hoida ennast soojas ja juua rohkelt vedelikku. Just taimedest tehtud teed aitavad leevendada ja lühendada tõbede kulgu. Nii aitavad kummel ja meliss kiiremini viirustest toibuda, pärnaõied ja angervaks aga panevad higistama ja alandavad palavikku. Saialillel on põletikuvastane toime ning naistepuna turgutab organismi üldist toonust.
Nii aitavad kummel ja meliss kiiremini viirustest toibuda, pärnaõied ja angervaks aga panevad higistama ja alandavad palavikku.
Samuti aitavad nohu ja köha leevendada nõmm-liivatee, piparmünt, salvei, paiseleht. Viirustega aitavad võidelda ka teada-tuntud looduslikud abimehed, nagu küüslauk, mesi ja punane päevakübar.
Nohu ja köha korral tasub proovida sinepi jalavanne. Praegusel aastaajal vajab meie immuunsüsteem turgutamist, et haigused võitu ei saaks. Selleks soovitab taimetark kasutada päevakübarat ja melissi, puhata piisavalt, tarbida C- ja D-vitamiini ning kalaõli, juua puhast vett.
Kiirabitaimed, mis peaksid leiduma igas kodus
Viimastel aastatel on varem vaid kloostriaedades kasvatatud aedsalveist saanud tõeline eestlaste menutaim. „Aga salveitee pole igapäevaseks joomiseks, vaid ainult esimeste külmetusnähtude korral tarvitamiseks – leevendab peavalu ja nohu,” hoiatab apteekrist taimetark.
Talviseks igapäevateeks sobib tema sõnul hoopis melissitee. „Seda sobib tarvitada kõikidel pereliikmetel, sülelastest eakateni. Rahustava, lõõgastava toimega. Õhtuti soovitan tarvitada segatuna saialilleürdiga – mõlemal taimel on lisaks rahustavale mõjule tugevad põletikuvastased toimed. Melissiteed võib juua läbi terve talve, saialille eraldi pigem umbes kahenädalase kuurina.
Saialillest sobib teeks teha terve maapealne osa, kuid eriti hea maksa puhastav toime on õisiku kroonlehtedel. Saialilletee sisse võib esimeste külmetusnähtude ilmnemisel tilgutada paar-kolm tilka melissitinktuuri ja siis kindlasti lasta tõmmata – alkohol aurustub loetud minutitega, taime kasulikud ained jäävad aga alles.
„Eestlaste seas kahjuks veel vähe tuntud hanijalga soovitan samuti. Hanijalal on kõik melissi omadused, kuid lisaks aitab veel näiteks viiruslike seedehäirete korral. Apteegis müüakse hanijaladroogi „Gusinõje lapki” nime all. Tegelikult on hanijalg (Potentilla anserina) meie taluaedade ja linna muruplatside üks tavalisemaid taimi, helekollaste suurte õitega. Juurtes leiduvad ained kaitsevad maksa, tõrjuvad B-hepatiidi viirust, stimuleerivad immuunsust, tõrjuvad rakkudest oksüdatsioonistressi kahjustusi. Meditsiinis on teda kasutatud just parkainete sisalduse tõttu.”
„Maapealset osa kogutakse õitsemise ajal, see on maist juuli või augustini. Rahvaravimina on teda kasutatud kootava toime tõttu kopsu- ja sooleverejooksude peatamiseks. Kuid abi on hanijalast teistegi haiguste vastu leitud, sest ta toimib ka valuvaigistavalt, rahustavalt ja põletikuvastaselt. Teed juua enne sööki pool klaasi korraga,” selgitab taimetark.
Ürt sõelale, kuum vesi peale
Angervaksatee aitab samuti just esimeste külmetusnähtude korral. „Ürt sõelale, kuum vesi peale. Tõmmata lasta polegi vaja. Nimelt sisaldab angervaksaürt salitsülaate, millel on verd vedeldav toime. Angervaksateed sobibki tarvitada näiteks südameaspiriini asemel, et keha saaks ravimitest puhata. Kui külmetus kallal, on hea juua vaarikavarreteed. Esmajoones soovitatakse küll metsvaarikaid, aga kui neid koju varutud pole, kuid maja kõrval aedvaarikad kasvamas, võib neidki tee tarbeks lõigata – neil on samuti toime ja hea maitse.”
„Alati on looduses isekasvavatel taimedel ja põõsastel mitu korda väekam toime kui kultiveeritud kultuuridel,” toonitab Maret Makko. Võib kasutada suvest tallele pandud metsvaarikavarsi, aga väga hästi sobivad ka värskelt lõigatud. Vaarikavarred tuleks lasta keema, jätta pliidile kaane alla tõmbama või lasta mõni tund termoses kuuma veega haududa ja siis kurnata.
Paljusid naisi kimbutab külmal aastaajal põiepõletik, siis on hea, kui kapist on võtta paar peotäit kuivatatud ilusaid pohlavarsi. Nii saab ootamatult tekkinud häda korral kohe ravitee appi võtta ja valu leevendada. Peale vaarika ja pohla saab talvel abi kuuselt, männilt ja kadakalt. „Need on meie loodusimed, mida võime igaüks metsa minnes Eesti puhtast loodusest leida ja korjata,” nendib taimetark.
Teise maailmasõja ajal ravisid venelased nii oma sõjamehi, see toime pole tänapäevalgi tundmatu.
Männiokkaid ja -vaiku on rahvameditsiinis palju kasutatud. „Okkad on juba 1500 aastat olnud tuntud skorbuudiravim. Teise maailmasõja ajal ravisid venelased nii oma sõjamehi, see toime pole tänapäevalgi tundmatu,” rõhutab Maret Makko.
„Paljude spaaprotseduuride seast leiab männiokkavanni, aga seda saab teha koduski. Okkavann on hea reuma ja nahahaiguste vastu, see peletab oma mõnusa lõhnaga viirusi ja lõõgastab pinges keha. Lihtsa lõõgastava vanni tarbeks tasub okastest kuuma veega tõmmis teha ja see vanniveele lisada. Vitamiinijooki saab teha ka talvistest männiokastest. Joogi tegemiseks tuleb võtta 100 grammi okkaid ja pool liitrit kuuma vett. Piisab poolest klaasist tõmmisest päevas, et rahuldada inimese C-vitamiini tavalist vajadust. Kuuseokkaid ja -vaiku on kasutatud samamoodi nagu männiokkaid. Kuuseokkateed võib juua angiini ja hingamisteede põletike korral.”
Aiaomanikud võiksid harida ühe segapeenra mõõtudega meeter korda meeter ning sinna kasvama panna saialille, kurgirohtu, melissi, salveid. Aianurgas võiks kasvatada varemerohtu – see aitab hästi reumaatiliste hädade vastu.
